Kuniks pool seltskonnast sooritas Uue Maailma majade vahel aja peale ülesannet nr 1 (ehk tundmatus kohas portreefoto tegemine 2 minuti jooksul), oli meil pool tundi aega ümbruskonnas ringi vaadata ja seda maailma seal siis avastada. Eesmärk oli leida erinevaid kohti, kus oma paarilist pildile püüda. Hüppasime vette ja hakkasime ujuma. Igaüks nii nagu tema ettevalmistus, teadmised, vahendid ja oskused võimaldasid. Korraga said keskpõrandal kokku häbelikkus ja huvi, otsimine ja harjutamine. Hirmu polnud aega tunda, sest aeg tiksus ja tühjade kätega tagasi minna ka ei saanud. See oli meie teise koolipäeva keskpäev.
Mul polnud sel päeval kaameratki kaasas. Ma kardan oma kaamerat hetkel miskipärast veel enam kui varem. Kramp on. Aga mul on tore telefon, mid ama olen harjunud kasutama. Lihtne ja käepärane selline. Ma pole siiani suutnud leida kohta, kus ma selle automaadi pealt manuaalseks saaksin sättida. Aga äkki ei saagi? Äkki see ongi nii popp asi, mis tahab kõike ise teha ja minu ülesandeks on lahendada muud maised küsimused? Kokkuvõttes usun ma, et ka tikutopsiga saab kätt harjutada, valgust, varju, värve, kohti ja mida kõike veel avastada. Ja seda ma sel päeval tegingi.
Minu suureks õnneks oli mu paariliseks Tiina, kellega me koos kulgesime ja teineteisest kordamööda pildile püüdsime. Näe vaata, siin on oksad pikalt üle halli aia rippumas! Proovime? Muidugi me proovime!
Oo, ja vaata! Seal on mingi hull värviline sein! Läheme sinna ka! Sellist seina peab ju ometi katsetama. Mina teen pilti Tiinast ja tema samal ajal minust. Aeg ju jookseb ja ülesanne on vaja täita ja samas on sedasi tore ka.
Ja Tiina on tore. Koos sedasi kulgedes saab veendumus sügavamaks. Temas on helgust ja vahetust. Ta on selline lõbus ja armas päikesekiir.
Nii ja vaata nüüd sinna ka!
Mulle meeldib see sinakashall plankaed kohe eriti. Või siis pigem see, kuidas see tara Tiinale taustaks sobib.
Liigume veidi tagasi, sest märkasime juba teel värvilise seina juurde kollast maja. Proovime kaugemalt…
… ja lähemalt ka. Lähemalt avastasin end mõttelt, kas need sügiskollaseks kippuvad puud on siin või sealpool ust.
Milline on Sinu lemmikmultikas?
Tiinal oli selle kohta kohe terve lugu.
Ja siis avastasime, et appiii! me oleme hiljaks jäämas ja jooksime ruttu kokkulepitud kohta, kus teised juba ees ootasid, et salajast ülesannet lahendada.
***
Kõigile piltidele on näpuotsaga kontrastsust lisatud. Kõike muud me alles õpime. Imeline ISO-40 on mu telefoni kaamera enda valik.
Minu isiklik lemmik tollelt jalutuskäigust on see pilt:
Kui me oma jalutuskäigu lõpetasime, ootas meie rühmapooltki kardetud ülesanne nr 1 ehk meil tuli 2 minuti jooksul pildistada oma paarilist tundmatus kohas. Selleks osutus pisike majatagune garaazhiga sisehoov. Tiina tegi minust pildid platsile pargitud auto peegeldustega. Mina kasutasin oma kahte minutit selleks, et raginal võssa joosta ehk läksin temaga koos uurima, mis toimub garaazhi varjatud küljel, Leidsime sealt laheda kooruva värviga seina. See sobis 🙂
Näonaha paikatimmimisega jäin ma hätta, aga omamoodi toredad on need pildid ka 🙂
