Meie stuudiotunnid on jõudnud nii kaugele, et aeg oli katsetada Low Key ja High Key efekti saavutamist. Low, nagu nimi ütleb, annab madala valgushulgaga tumedama, arjulisema pildi ja high seevastu siis heleheldama tulemuse. Histogrammil joonistuvad nad välja samuti isemoodi – low keyl on põhimass tumedas servas ja mujale jagub vaid näpuotsaga ja high keyl siis vastupidi.
Alustasime low keyst. Panime musta tausta ja kasutasime kahelt küljelt kõige nõrgema valgusega reflektorit, mille ees hoidsime värvilisi filtreid. Vasakul oli punane ja paremal sinine.
Meie tiim ei olnud veel värvilist valgust kasutanud ja see tundus hea koht, kus neid katsetada. Jändasime jupp aega, sest asi jäi lahja. Varje, mida me soovisime, et tekkinud. Liigutada modelli? Liigutada valgusallikaid?
Sain vahepeal Tiinast pildi, mis näitab pikema säriaja iseloomu – ta ise on paigal, aga silmad käivad vahepeal plinks-plonks kinni-lahti. See oli see, mida vanal ajal tuli pliiatsiga korrigeerida.
Iseenesest on muidugi üllatav, et nii pika säriajaga käepealt mingi arvestatav pilt üldse välja tuleb. Aga välku oodates on ikkagi tore erinevaid asju katsetada.
Aga nagu öeldud, siis üht korralikku low key tulemust me saavutada esimese hooga ei osanud. Tiina pööras ennast nii ja pööras naa, aga muutma pidi ikka midagi palju enamat.
Ja taas tuli õpetaja Elina meile appi.
Suur must hajuti läks punasele, mis on selline intensiivsem tegelane, küljepealt ette. Korraga läks kahe abilise asemel vaja kolme. Värviliste filtritega peab jälgima veel ka seda, et kile kuumusega sulama ei hakka.
Tiina joonistas meie valgusskeemist toreda pildi ka:
Sain välgu enda kaamera külge ja proovisime sinise asemel korraks lillat. See jäi päris võigas. AGA see toimis uue plaaniga ootuspärasemalt kui varem.
Ja siis läks sinine oma kohale tagasi ja tulemused said seesugused hämarad.
Vaade siia ja vaade sinna. No pole minu maitse need hullud värvid, aga mis peamine, asi toimis ja histogramm andis kinnitust, et asi on nii nagu peab.
Siis mängisime meeskonnas kohad ümber ja katsetasime taas. Kõige keerulisem oligi suure musta varjuki paikasaamine, et ta ikka teeks oma tööd nii nagu vaja. Kuna Jaana juuksed on tumedamad kui Tiina omad, siis tundub ka varjupool kohe kuidagi tumedam.
Ma ei suutnud vastu panna ja jagan teiega ka oma pisikest katsetust. Selline näeb välja seesama pilt siis, kui Photoshopis talle “auto tone” peale susata. Noh, selline kunstiline 😀
Lugu jätkub high keyga SIIN 🙂
