Karu ja jäneste aasta kalender

Karu ja jäneste aastas on 12 kuud. Üks karu ja neli jänest seiklevad rõõmsalt ja armsalt läbi pika vahva aasta.

JA JÄLLE JAANUAR – karu ja jänesed ehitavad lumememme. Jänesed on muidugi kavalad, milleks raisata porgandeid, kui nendega saab ise maiustada. Ja kokkuvõttes paasibki sulavale lumemehele samasulva jääpurikas hoopis paremini külma talveõhu nuusutamiseks rõõmsa sõesuu keskele. Minu eriline lemmik selles kuus on mõmmiku sinine müts, mis kurvikalt kõrvad välja joonistab.

VÕRRATU VEEBRUAR – üks suur ja soe ja tugev karukalli. Kõik jänksid mahuvad kaissu. Ja kuna selles kuus on ka kodumaal sünnipäev, siis suurte punaste südamete sekka ka paar sinimustvalget lipukest.

MÕNUS MÄRTS – esimene lumikelluke. Esimesed päikesekiired, mida päikesejänkud puudutada püüavad. Päikeses tilkuvad purikad. Teate ju küll seda õhus heljuvat kevade tunnet, mis läbi juuksejuurte ja külmetavate varvaste südamesse poeb?!

AINULAADNE APRILL – kui tihti juhtub, et lihavõttepühad juhtuvad olema päris aprilli lõpus? Mitte just eriti tihti. Seepärast siis ainulaadne kuu sel korral. Ja mida muud karu ja jänesedki teevad, kui pidutsevad täiel rinnal värvikirevate munade keskel.

MAALILINE MAI – ma ei tea, kuidas on teiega, aga ma olen nõus igale niidukile ja traktorile ja vikatile kivisid ja kaikaid ette ja kodaratesse pistma, et nad mitte mingil juhul ei niidaks maha täisõies võilillepõldu. Ma armastan võililli. Nende värvi. Nende lõhna. Ja seda soojust, mida nad pika talve järel enesest nii tugevalt kiirgavad. Karu ja jänesed hullavad ennastunustavalt päikesekollasel võililleväljal.

JALUSTRABAV JUUNI – kui on suvi ja on maasikad, siis justnagu ei tohigi teha muud kui lesida, puhata, magada, mõnuleda, koguda energiat ja jõudu ja kilosid ja SÜÜA MAASIKAID! Ja karu ja jänksid lubasid end lahkelt jalust rabada mõnustale võrkkiikedele kõlkuma.

JULGE JUULI – kutsub jänkud ja karu hullama. Soe rannaliiv, soe sinine meri, liivalossid ja laevukesed, lehvivad tuulelohed. Kõik need ja veel palju muud, mis jääb pildi taha, käivad suvega kaasas. Suvi on nii mõnus!

AHVATLEV AUGUST – mulle on alati maitsenud natuke toored õunad. Lapsepõlve suvedest mäletan alati Pirgus martsipanipuude otsas kõlkumist ja augustiõunte nosimist. Karu ja jänesed on ühe punavate õuntega puu kohe korralikult ette võtnud.

SÄRAV SEPTEMBER- kasteniiskesed marjad ja viljad, läikivad seenekübarad ja loomulikult särvasilmsed lapsed, kes kooli lähevad. Roosa-lillad astrid näpus ja koolimüts uljalt peas. Suvesoojuse kõrval on hinges ka saabuva sügise äravus juba.

OIVALINE OKTOOBER – oktoobris saab kindlasti lompides hüpelda, kummikuid kasta ja vihmavarjuga langevarjumisi ja meeripopinsilendamisi katsetada. Ja tammetõrusid korjata ja kastanimune ja värvilisi lehti korjata. See värvide pillerkaar ja täiuslik küps segu natuke kõigest on ju ometi oivaline?

NOHISEV NOVEMBER – karu on magusalt unele keeranud. Jänesed püüavad hästi vaikselt olla. Nad armastavad oma karu ja teavad, et suur kere vajab puhkust. Väsimus on kontides ja ilmad on hallid ja sompus ja enne aasta lõppu ja suuri pidustusi on ometi vaja end korralikult välja puhata ja valmis seada. Varti enam ei ole aega magada. Siis võib vahel niisama tukkuda. Seega novembris on just paras aeg magusasti nohisedes uneasid vaadata.

TÕELINE DETSEMBER – ma kaalusin mitme nimetuse vahel. Aga TÕELINE võttis minu meelest kõik lihtsalt valatult kokku. Selles kuus on kõik muinasjutud ja unistused tõelised ja isegi suurele inimesele ei panda pahaks, kui ta ootab imesid, kui ta kirjutab päkapikule ja räägib jõuluingliga. Selles kuus on kõik tõeline ja seda teavad ka karu ja jänesed.

Sellised on 12 kuud minu karu ja jäneste aastas. Aga nädalapäevad on läbi aasta samanimelised –

eriline esmaspäev
tore teisipäev
kaunis kolmapäev
nauditav neljapäev
rõõmus reede
lõbus laupäev
pidulik pühapäev

Ma ei joonistanud värviliseks nädalavahetusi, sest iga viimne kui päev on oluline ja 7-päevane paigutus juba niigi aitab pidada järge. Ja kuna numbriosakond on mustvalge, siis saab iga üks soovi korral neid ju ise märgistada ja tähistada. Minu vanem poiss teatas igal juhul kalendrit värvides, et saunapäevad peavad olema punased. Samal põhjusel ei kirjutanud ma ühtegi tähtpäeva sinna kalendrisse, sest kõik ei ole kõigi jaoks oluline ja mõnel puhul on mõni asi olulisem kui nt vabariigi aastapäev. Äkki on just sel päeval kellelgi lähedasel sünnipäev? Igal ühel oma arusaamad ja eelistused ja nii ongi hea ja ilus ise isiklikku tooni ja nooti lisada ja kogu aastale ka enda nägu juurde pookida soovi korral, sest kuupäevade juures on natuke ruumi, et teha pisut märkmeid ja tähistada ära ka just endale või oma perele olulised tähtpäevad.

Ja kalendri lehed on lahtised. Tugeval paberil. Lahtised (kilekausta vahel) ja ilma aukudeta just seepärast, et äkki soovib keegi kalndrilehe raami sisse pista. Või kohe kõik 12 kuud eraldi raamidesse kõrvu? Ja soovi korral saab naalaga kõik koos vajalikku kohta lüüa. Ja kuna ääres on piisavalt vaba ruumi, siis muidugi võib seda igaüks omal käel ka kokku köita soovi korral.

Kalender on tavalise kontoripaberi mõõdus ehk siis formaat A4 (muidugi saab seda ka suuremalt ja väiksemalt soovi korral teha, aga olemas on hetkel siis A4 suurus). Olemas on värviline ja ka ‘värvi ise’ versioon. Mõlema variandi viimane leht on värviline, kus saavad kokku kõik kaheteistkümne kuu pisipildid. Ja tegelikult saan ma selle kalendri kohandada ju mis tahes aastale 🙂

Aga aitab jutust. Pilte ka sekka 🙂

Esimesed iseseisvad värvikatsetused:

Eriti olulised päevad:

Juba natuke värvitud tulevane aasta:

Ja värvilise versiooni kuud rõõmsalt sassis rühmapildina:

Stiilinäide, kuidas pisike käsi tutvustab nahkhiirkoerale tuleva aasta maikuud. Raamitult siis. Koer, kes ajaarvamisest ei arva muud, kui et millal süüa ja millal õe pissile saab, vaatab eriti tähelepanelikult väikest meest talle ilmatuma tähtsast asjast rääkimas 😀

Ja kokkuvõttev viimane lehekülg:

Ma vist enam ei oskagi öelda, kui mitu aastat ma pidasin plaani joonistada kalender. Ja te ei taha teada, kui palju mul neid eskiisidena ka valmis on – putuka-aasta, haldja-aasta, isa ja poja aasta, lasteaasta, spordiaasta, metsaloomade aasta. Ja mõni neist isegi rohkem valmis etapis kui ainult eskiisina, nt putukad on hetkel lihtsalt pildina ja kleepsudena kasutuses. Lõpuni teostamise vaev. Siis aga tegin oma esimese magava karuga sildi ja ‘klõps’ käis ära. Enne kui valmis teine magava isakaruga silt olid mul kõik 12 karupilti valmis. Iga kuu hoolega läbi mõeldud ja kaalutud. Ajal, mil ma suurt puidust karusilti joonistasin olin ametis juba tuleva aasta kõikide kuupäevade kirjapanemisega. Ja siis, napilt enne Mardilaata, kui oleksin võinud rõhuda särkide maalimisele, olin mina jäägitult uppunud oma kalendrisse. Ma ei saa salata, et mu ehmatus oli masendav, kui selgus, millise hinnaga selle kalendri värvilist versiooni saab vaid toota, aga ma olen nii hirmus väga õnnelik, et ma selle kalendri teostasin. See sai omamoodi. Võibolla siis minumoodi. Aga ma usun, et sellest saab igapüks teha ka omamoodi kalendri. Elagu karu ja jäneste aasta. Elagu magavad karud, kes otsustava tõuke andsid!

Ja siin veel lõpetuseks pildike suurest (ca 20 x 25 cm) magava isakaru sildist, millest mul päris valmis kujul pilti polegi. Tekstiosad on puudu. Aga nii marukaruarmas on ta mulle ka nii 🙂

Head tulevat 2011 aastat, karu ja jäneste aastat! 🙂