Meie mängud Tallinna vanalinnas

Tervitused lohede, poiste ja mängude maailmast!

Tegelikult on nii palju juhtunud ja juhtumas ja kogu elu on antud hetkel totaalselt pea peale pööratud. On tegemist, et sadulas püsida ja kinni hoida. Kuidas see oligi, et suurim needus on elada muutlikel aegadel? Ja need ajad on ohhh kui muutlikud hetkel, aga samas väga põnevad. Kui kõik kenasti laabuma hakkab, siis kuulete neist tegemistest kindlasti 🙂

Mõned päevad tagasi käisime taas külas oma “eest-oma-puu” konkursi kilbil. Ta on endiselt veel vanalinnas Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis väljanäitusel. No või tegelikult ei käinud me ainult vaatamas vaid ka mängimas. Kilbist endast, tema mitmest mängust, nende reeglitest ja paljudest nuppdest saab lugeda täpsemalt 25. mai postitusest.

Nüüd aga mängima!

Ilm oli suviselt soe ja ilus. Vanalinna päevad täies hoos ja linn lisaks turistidele tulvil ka hääs tujus kaasmaalasi. Toetasime kilbi Pikal tänaval hellalt villakampsunil kumeratele päikesesoojadele tänavakividele ja jäime ootama. Ikka mängukaaslasi!

Mängijaid mahub kilbi ümber seda mängu mängima kokku ju neli. Tegelikult vajadusel rohkemgi. Juhul kui sõbralikult meeskonnad moodustatkse. Ja rahvas tuli. Uuris, naeris, tegi pilti ja üks pisike tegelane oli nii julge, et ka oodatult mänguga liituda:

Ja siis nad mängisid. Vantsu selgitas ja Tannu näitas ette:

Siis sai mäng läbi ja hoplaa! kilbil teine pool peale ja puupakud paika ja malenupud kohtadele. Kaks pisikest suurt mõtlejat:

Aga kolm pead on ikka kolm pead:

Lõpp läks hirmus hoogsaks ja lõbusaks 🙂

Malematsh lõppes meeste võimsa võiduga. Naisnupud olid kõik naerust kõhuli kõveras maas. Pisikesed käed korjasid puupakud ja paberinimesed õrnalt karbikesse

Kui mängud selleks korraks mängitud said, läks kilp kenasti koos kaaslastega näituseruumi tagasi. Koostöös poistega saime ka nupud tagasi paika. Väikeste vigadega. Aga küll järgmised mängijad need paika tõstavad! No see oleks nagu tilluke virgutusvõimlemine enne lustakat ajuragistamist.

Sooja suve ja mängulusti teile kõigile! 🙂

Jälgi mind Facebookis:

11 thoughts on “Meie mängud Tallinna vanalinnas”

  1. Väga vaimustavad idee ja teostus taaskord haldjamaalt. 🙂
    Mulle meeldib see pilt, kus kolmas mängija on areldi istet võtnud, mängupakkusid paika seatakse ja uustulnukat hindavalt piieldakse. 😀

    Reply
  2. väga vahvad pildid ja mõte…et noh ootame sõpru mängima….ja lapsed nii kenaste sätitud, armas!
    ja ideed ma juba vist kiitsin ühes postituses taevani!

    Reply
  3. Jälle üks lahe lugemine, pildid ja asi 😉 Ma ootan su postitusi juba nagu lapsena Vikerraadio poole kaheteistkümnest kuuldemängu 😉

    Reply
  4. Lahe! Mängus olevad kujud on ilusad ja väga positiivsed, ega teisiti ei saagi olla – mäng on alati lõbus 🙂

    Reply
  5. Ah kui vahvad tegemised ja käigud ja mängud teil on olnud!
    Jään sis huviga ootama mis uudiseid kuulda saab, need mis su elu praegu pea peale on pööranud , vüi siis need, mis selle pea pealt jalgeile tagasi pöörab 🙂
    Lähen homme õhtul Oskarile Hiiumaa laeva peale vastu, siis on ta taas kodus ja võiksime ühiselt miskit ette võtta. Kallid jamusid teile kõigile 🙂

    Reply
  6. Loen. Juba mitmendat lugu. Ja mõtlen… Mul on tunne, nagu hoiaksin käes ühe haldja päevikut, mille ta õhtuti välja võtab ja sinna oma mõtted ja teod kirja paneb. Ja need on ilusad…

    Reply
  7. Sul on ikka alati väga lahedad ja muhedad tegemised! Loodan, et saan ka homme seda näitust kaeda – kui veab!
    Kollast suve!

    Reply
  8. No miks ei antud enne riiklikus raadios teada, et mis päeval ja kus kohas oodatakse mänguseltsilisi. Meie Joosepiga lihtsalt uudistasime näitusel, ei julgenud puutudagi… Aga poisid nagu ponksid! Viisakad ja viksid ja jube kihvt särk su pojaraasul, kohe tuli ka tahtmine… Ja mäng… No mis me sellest räegime, see on ikka nii geniaalne… Küll mu Lauri naeris seda titevanker-käru kooslust. Ja küll sina oled hää ema, võtad aega lastega niisama olla.
    Me käisime eelmine nädal Joosepiga linna pääl patseerimas ja siis ta mulle ütles,"nii hea on sinuga niimoodi jalutada, tüdrukud ei karju ja saab kahekesi olla!!" Vot sellist aega lapsed vajavadki-emaga koos midagi ette võtta ja et oleks aega. Oled võrratult tubli, et seda aega võtad ja oma poistele annad….
    Ikka Sinu,
    Amanda

    Reply

Leave a comment