See ei ole mingi saladus, et mulle meeldivad värvid. Ja mulle meeldivad suhteliselt kindlas kombinatsioonis kindlad toonid. Porgand-hernes-mais, tshilli-hernes-mais, apelsin-mango-kiivi-maasikas-melon-arbuus koos ja paari- või kolmekaupa, tyrkiis, mehhiko roosa, piimashokolaad, päevalill kogu oma tervikus, sirel-hortensia + valge suhkru, jahu ja koorevahuna. Meeldivaid kombinatsioone on muidugi veel – maailm on ju nii ilusalt värviline 🙂
Mulle meeldivad mustrid, aga mitte kõik. Aga täpp, see kuidas täpist saab mumm, kuidas mummust saab midagi veel suuremat või kuidas mitmest mummust kokku saab veel midagi uut ja ymarat, triip, ruut, lihtne lill või mamm, mille vaatamisel ei pea pead pöörama, et aru saada, mispidi see nyyd on ja mitmed lahendused veel.
Ma olen aastate jooksul pisitasa täiendanud oma kangaste kollektsiooni. Kindlate toonide, nende varjundite ja mustritega. Minu käsi ja käärid ei tõuse neid lõhkuma. Ma sean neid aegajalt ymber ja paitan ja imetlen. Neist saaks juba nii mõnegi vahva lapiteki kokku.
Juba ammu karjus minus miski, et ma tahan värve enda ymber, mustreid. Käärid jäid aga kuulekalt köögikapile ja kangad oma kastikesse magusalt ritta. Miski minus oli kindel, et hetkel jõuan ma parima tulemuseni vaid siis, kui ka kanga ise teen. Trykkimiseni pole jõudnud. Seega joonistasin. Võtsin ette lumivalge kanga ja lasin pintslitel teha oma tööd. Ja suurim väljakutse mulle on alati mustadest piirjoontest loobumine, siseheitlus käis kaua, kohe päris lõpuni, noh, et äkki siis tepiks mustaga vähemalt ruudukeste piirjooned või nii. Kinnistunud arusaamadest võitusaamiseks tegin sammsammult ka pilte, et ikka isennast veenda, et saab ka teisti, ilma mustata ja väga armsalt. Kõige pealt värvisin ruudud.
Nii sai ka ilus ja teine kord võibki asja nii jätta, aga esialgu tahtsin kombata ka kaugemaid piire.
Kasutasin neid värve ja mustreid, mis meeldisid ja lennult pähe kargasid. Oiiiii kuidas ma vaimustusin ja rõõmust suisa ruiiiiigasin, kui esimene padjake valmis sai. Totaalselt armunud tunne oli. Kevad, ytlete?! Aga ongi ju kevad! Te ei taha teada, kui palju värvi mul on kulunud, aga see tegemine on olnud nauding. Nauding stiilis, et ma ei tahagi uinuda koos poistega vaid tahan pysida ärkvel hommikupäikeseni koos oma ruudukestega ja neid nokkida ja lihvida ja nautida igat pintslitõmmet ja -täppi, et siis hommikul poistele näidata, mis ma vahepeal veel valmis olen saanud.
Ja mitte ainult ruudukesi vaid ka mustrilisi triibukesi.
Variant oleks ka lapid lahti lõigata ja uuesti kokku õmmelda või siis lihtsalt kangas sättida vastavalt ja läbi õmmelda, et jääks mulje pärislapitekist. Aga saab ka niisama teppida. Või jättagi lihtsalt nii nagu on. Võimalusi on ju palju.
Lapimaalimisega paralleelselt alustasin ka heidest lapiteki heegeldamist. Neli suurt lappi on valmis ja vanutatud isegi, aga nii sooja tegevuse jätan tõenoliselt rohkem kylmadeks aegadeks. Hetkel on ju ikkagi suvi köh-köh. Korra kaalusin isegi oma tekkide ja lappide jätmist suure tekikonkursi jaoks, aga uskuge, ma lihtsalt ei suutnud oma kallikesi nii kaua peidus hoida ja rõõmu jagamata jätta 🙂
Ja sellise sombuse tormituulese päeva muudab mu lapimaailm minu jaoks kohe miljon korda rõõmsamaks. Nii ilusaks, et isegi see jube ilm seal õues tundub täiesti maruvahva.
Elu nagu kommipood! Päikest ja vikerkaart teile! 🙂
26 thoughts on “Lapitekk pisihaldja moodi”
Uskumatu petekas!
No mis Sa arvad, kas ma mõtlesin seda esimest pilti vaadates, et sa oled selle teki LAPPIDEST õmmelnud? Muidugi mõtlesin!
Aga maalitud!? No sellise asja peale tuled küll ainult Sina. 😀
muidugi on tark tegu hoida selline kangarivistus kastis:DD, kessse hull neid siis lõhkuma hakkaks, (ilmselt kõik teised väljaarvatud pisihaldjas:)), minu petsid ka ära…täiega.
seda suurem on mu vaimustus, et see kõik puha värvidega loodud – vaimustav!
…ja las need ilukangad olla seal kastis edasi – küll neilgi oma Mihklipäev tuleb:D
Jaa-jaa, (noogutan tunnustavalt), seda kanagakasti olen minagi silida saanud ja värskelt pintsli alt tulnud patja imetlenud. Ja sinu lapiteki maalimise ideed olin kuulnud
Aga see pilt pettis ka minu ära 🙂
Nüüd pean küll ruttu külla tulema, et "laivis" ka kõik üle kaeda 😉
oihhh… kangakasti ikka (mitte kanaga kasti)
😀
Mina vaatasin ka, et jube lahedad mummulised kangad, nagu loodud lapiteki jaoks 😀 Maalitud lapid näevad väääga loomutruud välja 🙂
Aga need kangavarud on ka Sul ikka ütlemata isuäratavad, mul ajasid kohe näpud sügelema…
🙂
kangavirn on aga küll aukartustäratav – ma ei suuda kunagi ette koguda varusid. Nii ongi, et kui mõte tuleb, siis olen hädas, et midagi käepärast võtta ei ole vaid tuleb poodi otsima minna ja nii jääb tihtipeale nii mõnigi mõte teostamata …. samas, nagu juuresolevgi tõestab – alati on võimalik mõtteid ümber mängida …
Totaalne petekas! 😀 😀 😀
Aga üli lahe tulemus… ja nii mõnigi kangas su kastist hakkas kohe silma! 😛
Mega, mega, mega…. lahe!!! Mina ka üks petta saanu, vaimustusin kohe sellest värvide küllasest "õmblustööst". Ja need kangad…, tean seda tunnet, kui ei raatsi kääre sisse lüüa, oodates seda kõige-kõige paremat ideed:)
Imeline! Ja mina vaatasin esimeselt pildilt, et nii sirged ja kaunid õmblused! 🙂
Võrratu idee! Imeline teostus.
😀
Esiteks, vaatasin ma, et mavõiks ilmselt kümnete tekkide seast ära tunda, et SEE on pisihaldja tekk. Ja teiseks, hakkas mul nahal "kanade mäss" (ehk kananahk tuli peale, nagu meil öeldakse)kui ma nägin seda kangarida. Kui ma kunagi peaks sulle külla jõudma ja ma kuhugi vaikselt ära kaon, siis olen ma raudselt paha peal ja püüan su KANAGA kastist (nii armas nimi oleks ju)midagi näpata… Piinlik!
Aga tekk on jah selline, et kuku pikaali. Ühinen kõigi eelpoolpetetutega ja olen nagu see vaimustusest pikali kukkuv virtuaalhiir. Et vahepeal jälle püsti, vaatan natuke ja siis pikali… Noh selline kergemat sorti tootmisvõimlemine….Tubli oled! Ja sellisele ideele võib tulla tõesti ainuld sinusugune SUUR VÄRVIVÕLUR!
Vabandan, mu eelmine kommentaar sai millegipärast väga kana ja hiirekeskne. Püüdsin väljendada, et sa oled ikka jube tubli!!!!
Joonistatud!!!! Joonistatud!!!!!!!!!!!! Ohhh, väga uhke ja loomulikult Sinulik. Ja milline kangavikerkaar!
No,vot oli tünga:)))Uskumatu,kui nutikas oled:)))))Edu!!!!
Nii armsad tööd! Edu ja jaksu sulle!
Sa oled inspiratsiooniks nii paljudele!
Uskumatu tegemine.Otsisin ikka kangarivist lappidele vastavaid tükke ja mõtlesin,et ütles,et jätab käärid kapile.Ei tuleb ikka asi lõpuni lugeda.Võrratu tegemine.Kangad aga tekitavad mus erilise tunde.Tibutagi tuleb selga.Kangapoodi ei või mind lastagi-tuuseldan seal nagu hull.See on palsam mu hingele.
ühinen kõige eelöelduga (uskumatu, et joonistatud, ägedaimad värvid, i lus kangakollektsioon). Ainult üks küsimus: kuidas need värvid pesus vastu peavad?
Vapustav, imeilus!!!!
Imeilus joonis-lapi-töö :))
Kangavaru on võrratult uhke ja silma jäi sealt just selline kangas, mida olen siiani tulutult otsinud: heleroosa põhjaga valgete täppidega kangas. Äkki oskab keegi infot jagada, kust võiks sellist leida? Lapse voodi ootab ammu sellisest kangast päevatekki…
Aitäh teile kõigile! 🙂
Minu roosa valgete mummudega kangas on toodud Soomest. Aga see ei ole väga pehme, suhteliselt koreda koega on teine. Eestis pole sellist roosat mummudega silma jäänud. Aga kui leiaks isegi ainult sobiva roosa, siis valged täpid-mummud saab sinna ju kerge vaevaga tupsutada 🙂
Ja värvid-mustrid on pesukindlad. Veidi kuskilt kindlasti kuluvad nagu iga kangas ja muster, aga põhimõtteliselt on ja jääb nii nagu on 🙂
Minu suutsid sa täielikult ära petta, vaatan et pisihaldjas õmmelnud lapiteki, siis vaatan aga kangad kõik ilusti riiulil. Sellise tekitegemise peale tuleb ainult Pisihaldjas! Nii huvitav!
Petad ikka ära küll. Esimese hooga imetlesin filigraanse täpsusega kokkuõmmeldud ruute ja alles lugedes jagasin ära, et puha maalitud.Võrratu.
:))))))
Oi, kui kadedaks teeb mind su kangariiul ja siis muidugi sinu geniaalsed ideed… Väga ilusad värvid, just kevadele sobivad. Tubli tüdruk!
😀
Oled Sina alles nutikas! 🙂
Sul on nii superarmsad tegemised!
Uskumatu, milline kaunis petekas 🙂
Jeeeeeeeeeeeebus,kui nunnu komplekt,……armusin jäägitult…loodan seda peagi ka reaalis näha ,katsuda:P…..
Sinu Mumm