Emadepäev ja põlvikupidu Muhu moodi

On õnn, kui Sul on mitu ema. Minul on ema ja vanaema. Mu poistel on meid kokku kolm. Ja see on tore 🙂

Tänane (hetkel kyll juba kella-ajaliselt eilne) hommik algas hilja, aga see eest algas see vahvalt. Kui me poistega uniste peadega ylakorrusele ronisime, et oma emasid tänase päeva puhul õnnitleda, siis tõenäoliselt oli see just mu mamma rõõmus kiljatus: ‘Issand, need ei olegi ju tulbid!’ kui ta lille ampsas. mis mu lõplikult yles raputas 😀

Ega ei olnud tulbid jah. Ma teadsin, et poodi ma täna ei jõua ja aeda lilli noppima minna tundus ka kuidagi vale. Las nad seal õitsevad ja kaunistavad seda porist aega. Seega-seega tuli lilled ise luua. Laualt suu juurde tõstetud maasikas jäi toppama ja silmad jooksid keskele kokku ja tuluke mu muhukollase pea kohal syttis – grillvardad ja maasikad! Variant oleks muidugi olnud teha ka lillede asemel aedmaasikate ja varrastega hiigelsuured maasikakõrred nagu suvel neid metsmaasikatest teha annab, aga lillena olid nad ka väga vahvad. Söödavad lilled. Lõhnavad pealekauba. Puhastasin nad ära ka, et oleks mõnusam kohe suhu pista. Kuigi rohelise osaga oli ilusam. Rohelisepuuduse lahendas salatileht. Oligi kimp valmis. Hea, et poisid neid enne yleandmist juba põske ei pistnud. Õnneks oli lyhike tee minna 😉

Mamma sai padja ka. Kallipadja. Poiste ja minu kallikäppadega ehk käejälgedega. Nimed ja vanused juures ka. Ja poiste vanaema ehk minu ema sai ka padja. Ikka meie kõigi kolme käpajälgedega. Ja maasikakimbu sai ta mõistagi ka.

Siin said emad selgitusi, kuidas kallipadjad tehtud ja kes mida ja kuhu ja kuidas tegi. Tannu kohe naudib neid seletamisi ja selgitamisi alati:

No ja ega ma siis saanud kehvem olla, ma lasin poistel endale ka padja teha 😀 Ja minu omal on Tannu joonistatud jänks ka. Ta tahtis kätt harjutada natuke 😀
Sain ka kõik kolm patja pysimatute poistega korraks yhele pildile:

Ja kui padjad ja maasikad olid yle antud… vaat siis läks lahti paanika, sest kella viieks tuli ju Estoniasse jõuda ja täiesti tavapäraselt lykkusid kõik ettevalmistustööd viimasele minutile. Särgituunimine. Saabaste õmblemine. Juuste seadmine. Kui ma pool tundi enne aktust kodust välja lehvisin, olin ma ysna kindel, et see saab olema yks ko-hu-tav ralli. Aga siis pööras meie tillukesele tupiktänavale pesuehtne takso, viis tädikese tänava lõppu, pööras ringi ja sõitis tyhjalt tagasi. Pikemalt mõtlemata tõstsin ma keset nurgatagust tupiktänavat käe ja 5 minutit hiljem olin Estonias. See oli taevane kingitus! Ja aktusel sujus ka kõik valatult. Paar pisarat, kõditavat kylmavärinat helgematel hetkedel ja see oli hea märk, et puldi lillekimp jäi meie poolt maha ajamata (kuigi meil oli suur hirm, et just sellega me seal tekiga sahmides täna hakkama saame). Teki saime kenasti seda igati oma tiitlit väärivale Aasta Emale yle antud. See oli hea ja uhke tunne. Aitäh teile Freddy ja Älin!


(pilt Delfist, autorit ei tea)

Ja kui ma siis õhtuhämaruses lõpuks koju tagasi jõudsin, siis andsin suuremale poisile kaamera. Saime pildile pyytud nii mu muhu-ainelise särgi:

Kui mu armsa muhu-lillelise põlviku ehk peapale 😀 :

Ja mu värske rahvusliku lillekaunistusega saapad, mis muutusid yhe päevaga mulgisaabastest muhusaabasteks. Seda korda siis palju kapitaalsemalt ja paremini pysivalt, aga ometi nii, et põlvikuid saab ka tulevikus kasutada selleks, milleks need mõeldud on. Muster jookseb kyll ylevalt alla, aga tulipunane lilleke sobis yles lihtsalt paremini minu meelest. Hakka või lootma, et suvi tulebki kylm ja sombune ja saaks kontsaplekid kohe ära vahetada ja kogu suve saapaid kanda. Oiii, kuidas ma armastan neid rahvslikke Suva-sokke ja kui lahe on neid mitteotstarbeliselt kasutada 😉

Kui ma enne yritust kodus ringi tormasin, siis lasin emal ja vanaemal valida, kas lähen yritusele nii nagu seal käisin või veidi ekstreemsemalt – sean näiteks oma muhu-vöö hoopis peaehteks. Selle vasepunane toon ja punased klaaskivid klapivad tegelikult hästi kiftilt mu reaalis muhukollase juuksevärviga. Ja on hästi pidulik ka. Taastasin õhtul lõunase idee ja surusin emale fotoka pihku. Saime lambivalgel näidispildid kätte ka siis teistmoodi peaehtest:

KUI ma oleksin läinud aktusele vöö ümber pea, siis oleks seesinane lillepõlvik kolinud hoopis mu rinna alla:

Aga kyll ma selle variandi kord ka kasutusse võtan. Igal juhul tänaval ja bussis kohtasin ma täna harukordselt palju naeratavaid ja mind põhjalikult uudistavaid pilke. Kohe tõeliselt lõbus oli! 😀

Loodan, et teil oli samuti väga vahva ja armas emadepäev!

Tervitustega,
muhupõlvikuid armastav pisihaldjas

Jälgi mind Facebookis:

22 thoughts on “Emadepäev ja põlvikupidu Muhu moodi”

  1. Isver. Põlviku panid pähe,ma saan nii aru? Geniaalne, lihtlabaselt geniaalne – mille peale ma iseseisvalt iial ei tuleks. Aga no nüüd on küll tunne, et kasutan seda ideed millalgi :)))

    Reply
  2. Põlviku panin pähe, just! 😀 Saapale ja kõhule ka. Proovisin neid ka käisele, aga sinna need sel korral ei passinud 😀

    Aitäh teile! 🙂

    Reply
  3. Põlvik pähe! Seda suudad välja mõelda ja välja kanda ainult SINA!!! Sest enamik on harjunud põlvikuid ja sukki peas nägema ainult pangaröövi-filmis (mis poleks päeva tõsidust arvestades olnud muidugi kõige viisakam kandmisviis).
    Aga taaskoord kaunilt tuunitud komplekt ja kuigi mu süda nutab veidi Mulgi saapaid taga siis need uued on … no veel vingemad. Ja eriline pluss selle eest, et sa neid hiljem ka kanda saad, sest ma arvasin, et lõid kohe käärid sisse…. Aga tublid olete te kõik, kes te seda toredat tekki väärikalt üle andmas käite.
    Ja kallipadjad, vaat neid me teeme meil ka, siis püsivad sinu poisid ja minu tüdrukud veidi aega paigal ka!!!!

    Reply
  4. Kallipadi on üks kuldaväärt kink, ma arvan. Ja Sinu kostüüm on nii detailiderohke, kombineerimisrikas ja ilus. Sinu andekus on võimas!

    Reply
  5. vöö peas-see on väääga hea.
    ja kui panna kapsapea toki otsa,saab ju jälle väääga uhke roosilille…;)

    Reply
  6. Ma juba kujutan sind ette presidendi vastuvõtule minemas. Peened detailid, mis tegelikult mõeldud kes teab milleks. Hästi välja kantud kostüüm, mille leidsid sel korral äkki vanaema riidekapist ja hiljem kirjeldust lugedes selgub raudselt, et tegu oli jälle mingi täiesti veidralt kokku keedetud, aga tulemuselt vapustavaga. Suva võiks sulle eriauhinna anda oma toodete eriti leidliku kasutamise eest. Aga neil on järelikult väärt tooted, kui üks hull võtab nõuks tõmmata soki pähe ja lennata tähtsale üritusele täie südamerahuga nagu nii peabki olema. Ja need padjad ja maasikalilled olid omaette toredad.
    Kallistades, sinu i.

    Reply
  7. Nii toreda mõttega padjad. Kui ma ükskord vanaema olen ja lapsed ise selle peale ei tule, et selliseid patju kingiks teha, siis ma tellin. 🙂
    Kas Tannu ikka käib lasteaias? Kahju ju, kui kasvatajatel jääb kuulmata kiitlemine: "Minu emme pani suka pähe ja läks presidendi vastuvõtule!" :DD

    Reply
  8. Küll sa oled ikka armas 🙂

    Aga etno sukapükse saab ka pähe tõmmata ja rahvuslikku lontis kõrvadega jänest mängida. Lihtsalt väike mõttearendus inspireeritet sinu postitusest 😀

    Reply
  9. Super ägedad ideed! Mul need sukad iga päev ka silma all, a nu pähe tõmmata poleks eluski taiband:)))

    Reply
  10. Kas need "Suva"-inimesed sinuga juba ühendust ei ole võtnud…et noh reklaaminäoks,- jalaks, -vööks, -peapaelaks ja enda toodangu "laiatarbelise" kasutuse levitajaks:D
    pannal peas on hiilgav mõte!
    Üldse kõik – niitore-niitore:D

    Reply
  11. Ah, mis armsad tegemised sul jälle – pean silmas eelmise postituse maalitud lapitekke ja emadepäeva patju ja maasikatulpe … põlviku kasutusmeetoditest ma parem ei räägigi :DDD
    Ja emateki ülendmise nägin ka eile ära. Tubli !!!

    Reply
  12. Icicic….sa oled Andekas…kas ma olen seda juba öelnud:P?….kindlasti olen ,aga no kordamine pole patt ja iga sinu uus tegu väärib kiitvaid sõnu:)…..Väga ilus oled ka!!!

    Sinu Mumm

    Reply

Leave a comment