Merekaru puhastuskomplekt

Hirmus peen pealkiri sain nyyd siia yles kirja. Tegelikult on nii, et kui olin suve hakul valmis saanud oma villase tiigriseegi ja lõvikarbi, kus lõvi end mõnuga kyyris tiigritriibulise pesuvahendiga, siis ysna pea paluti mu teha sisuliselt samasugune kompekt. Sedapuhku siis karule. Merd armastavale karule.

No karu on karu ja selle joonistamisega mul muret polnud. Karbi puhul katsetasin, et kuidas oleks, kui see yleni valgeks võõbata. Värv pani mõistagi tujuka puidu mängima ja hiljem oli tykk tegemist ja lihvimist ja uuestivärvimist, et saada kaas taas korralikult karbile käima. Kindel on see, et märga seepi selle sees kyll hoida pole mõistlik. Aga kaanest saab vannitoa uksele toreda sildi või niisama pildi teha – igal asjal ikka mitu hääd funktsiooni, eksju 🙂

Kyll aga läksid mu mõtted uitama seebikujunduse osas. Et äkki teha hall nagu kivi? Kuidagi kylm ja kõva tundus see mõte. Või roheline nagu siidistesse meretaimedesse kasvanud kivi? Vilditud seep oleks selle mõõdu ju väga hästi välja andnud. Aga nuputasin, mis ma nuputasin, siis ikkagi oli madrusetriip see, mis mind kõige enam inspireeris.

Ilus ja särav sinivalgetriibuline pehme lõhnav seebike. Kirjade järgi oliivilõhnaline. Seebi enda värv oli ysna mere nägu. Tunnistan, et seebi lõhn on minu jaoks hirmus oluline. Praegu pilti vaadates on mul täpselt meeles mismoodi ta mu käte vahel nõelaga torkides ninasõõrmeid paitas.

Ja karp siis koos sisuga:

Pisike puidust teemat jätkav pyhenduskaart läks ka kaasa. Tuli välja, et see sobivat suurepäraselt kohvri kylge tunnusmärgiks. Vaat siis:

Ja nyyd on karu puhas. Karv läigib ja ilus on olla. Saab taas merele minna. Mina saan varsti uue seebi teha 🙂