Mehelikult alanud aasta ehk naine, tugevus on su nimi 🙂
Kui ma eile õhtul taas puitplaadiga (60 x 200 cm) kodu poole purjetasin, endal taskud punnis nurkadest ja ratastest, tyyblitest ja kruvidest, ja kolm lõbusas meeleolus pudelitega papit mind tänavanurgale aasima jäid, siis oli mul aega 350 aeglast meetrit rahus endamisi mõtelda.
Imelik see naisterahva elu. Mis naine see kyll on, kes käib ehituspoes samatihti kui toidupoes, vahest ehk isegi leivapoes harvem. Naine, kes orienteerub naelte ja kruvide maailmas märkimisväärselt ladusamalt kui sukkade ja trippide ja lokirullide vahel. Naine, kes omab seinakapitäit värve ja peitse ja muid töötlusvahendeid, aga ei oma isegi yhte ainumatki ripsmetushi ega kreemi ega soenguhooldusvahendit. Ripsmetushi käib siiski äärmisel vajadusel, nii paar korda aastas, õe või ema käest laenamas.
Naine, kes ostab endale akutrelli, profika, ja kõristab seda enda lõbuks juba mitmendat päeva, sest see on nii ilus ja mõnus ja osav ja mehed, kes seda näevad, tunnustavad seda riista hoolega. Mu teisi ‘mänguasju’ (st tööriistu siis) ka. Siinkohal ma ei teagi, mis on need asjad, mida naised endale peaks ihkama vastukaaluks tööriistadele? Ehteid? Kosmeetikavahendeid?
Mis naine see on, kes lõikab varsti puitu nagu leiba, lihvib osavalt nagu mõni õige naine teeks manikyyri. Naine, kes paigaldas köögikraanile ise kylge kõik torud, ise ostis, ise saagis ka parajaks ja lisakäte vajamisel kutsus appi teise naise – oma ema.
Kaasaegne naine? Meie yhiskonna loomuliku toimise väärastunud kohastumine? Kui aus olla, siis minus ei ela erilist feminsimipisikut. Kui inimlikud õigused enda eest otsustada kõrvale jätta, siis uksi võiks avada ikka mehed ja palitu, kui mul see oleks, võiks ka mehed selga aidata ja kohvikuarve võiks tasuda mees ja tegelikult võiks ju mehed ka teha kõiki neid muid asju ja minule jääks vaid joonistamise ja kujundamise rõõm. :d Aga ma pean tunnistama, et tegelikult on see kõik ka praegusel moel väga lõbus ja vahva ja ma ei tee kõike seda mida teen sugugi mitte hambad risti ja ängi ja vihaga. Ka nii on tore ja mu pisikestel kasvatel mehehakatsitel on ka tore – neil on ju ema kahes isikus, isa eest ka. Ainult kuidas hoida ära seda, et neil ei kujuneks sujuvalt arvamust, et naised ongi kõikvõimsad ja nemad, mehed, lihtsalt tiirlevad orbiidil. Siis, kui heaks arvavad 😉
No ja kuigi mu sõnakasutus ja mõttekäigud ei ole pahatihti naisele kohased ja pyksid on mulle seeliku asemel jalga kasvanud ja kontsaga saapaid omasin ma viimati 10 aastat tagasi, siis õlut ma ei joo, pekki ei söö, kuuma leili ei talu ja kokkuvõttes olen ikkagi luust ja lihast ja hellade käte ja sydamega naine ja ma armastan mehi 😀
Armastasin ylevoolavalt juba pisikese plikana. Selle kinnituseks pilt, mille joonistasin oma elu seni kõige tähtsamale mehele, oma issile, päeval kui sain neli aastat vanaks:
Oiiii kui õnnelik ma olin, kui see möödunud nädala yhest 15 aastat tagasi pakitud kastist välja ilmus. Midagi nagu loksus paika. See tunne on tore ja hea 🙂
Elagu tugevad naised! Elagu mehed! 🙂
PS Armsad anonüümsed sõbrad, kes te siia kommentaaridesse oma häid ja veel paremaid soove olete postitanud, olge nii paid ja pistke võimalusel vihjeks oma nimi ka kaasa. Iga ilus sõnum on veel ilusam, kui sa tead, kelle nägu ta on. Tänan teid nii väga! 🙂
26 thoughts on “Vahel on iga naine natuke mees? ;)”
Mul läks meel päris härdaks sinu postitust lugedes- sa oled ikka tõeline naine. Mulle meeldis näiteks lapsena naelu seina sisse lüüa. Kosmeetikaga sama suhe, nagu sinulgi, kontsadega kah ja "meeste töödega" saan hakkama, aga oma mõttearendustes ei ole nii kaugele jõudnud.Olen leppinud sellega, mis on.
Mis naine see on? Tõeline Naine, muidugi! Selline, kelles ei peitu millegipärast "õigeks naiselikkuseks" peetavat omandatud abitust. Et pojad ei arvaks nüüd ja edaspdi, et kõigega peavadki hakkama saama naised, piisab ehk sellest, et jõudu ja oskust mööda lasta neil tegemistes kaasa lüüa. Ka kohustuslikes. Mina olen Sinu kirjutisi lugedes lausa kadestanud Su poisusid (mul sama vanad), et neil selline ema on! 😉
Ma tean, mida Sa tunned!
Minu tööriistasahtlis on ka päris asjalikud töövahendid (isegi tikksaag on olemas) ja kadedaid pilke on sinna sahtli suunas ikka paar korda vähemalt saadetud (rohkem pole vaatajaid olnud).
Vahva naine oled!
Ma kasutan ka meiki ainult viimases hädas (mu nahk nimelt ei armasta seda) ja pükse kannan mugavusest ka pidevalt. Kontsakingad panen jalga siis, kui tantsima lähen, muidu mitte.
Ja Su poistel on emmega tõeliselt vedanud, saavad kõik meestetööd ka selgeks. Jõudu ja särtsu jätkamiseks!
Oled üks tubli ja hakkaja naine! Ainult loe ja imetle. Jõudu Sulle ja pisikestele mehemürakatele!
kuidas sa seda kõike küll oskad! kadestan, kadestan… ilmselt kes teeb, see oskab ja kes ei tee, ei saagi kunagi oskama.
Pisihaldjas, kahjuks on enamik siinseid kommentaare tulnud ja tulemas Sinu sookaaslastelt, kes kõik imetlevad Sind, sest mõistavad kui vägev võim on tõelises naises. Nii väga tahaks kuulda ka meeste mõtteid (kui nad on suutelised neid väljendama juhul, kui küsimus ei eelda ei-jah vastust?).
Kartma ei pea midagi, ka ühtki tööd mitte. Kõik on õpitav, kui tahtmist/vajadust on.
Olgugi, et mul on aktiivses kasutuses ripsmetu?? ja enamus kingi kontsadega (muide, ka botikud), siis meeldib see akutrelliga naine mulle ka väga. Vähemalt see virtuaalne versioon temast siinses haldjamaailmas.
Ilusaid öid soovib
Polkovnik
Maailm on mitmekesine. Ta koosneb igasugustest inimestest. Kui Sina saad hakkama paljude töödega, mida enamus naisi ei oska, siis, raudselt on olemas hulk mehi, kes ei mõista ühtki nn meestetööd. Ma tunnen perekonda, kus on ema ja isa ja palju lapsi ja kus justnimelt ema teeb puutööd ja ehitustööd ja ometi on see minumeelest üks õnnelik pere. Seega, alati ei ole asi selles, et meespoolt ei ole, lihtsalt kes oskab, see teeb. Sinul on lahtised käed ja julgus ja loomulikult on Sul suur süda ja Sind reaalis nähes ei usukski, et suudad kõige sellisega toime tulla, lihtsalt nii armas ja õrn tundusid.
Hmm..sul on seesmine ilu nii väljas, et sa ei peagi välimist ilu ilustama (loodan, et said must aru)))) Sa oled ILUS NAINE ja tark ka kauba peale. Pealegi, ei tee akudrelli v tikksae omamine naisest mehe (sest mehest mehe see ka ei tee))) ja kontsad ja lokirullid samuti ei tee naist naiseks. Naiseks teeb naist käega mitte katsutav ja silmaga pea nähtamatu miski, mis sositab sulle kuskil alateadvuses – vat see on tõeline naine. Võid olla uhke-sul on see "miski" täitsa olemas=)
Olen minagi seda kunagi mõelnud, kuigi sel ajal oli meil korteri remont pooleli, mis sai pea otsast lõpuni ise nikerdatud – lihtsalt ei olnud sel ajal maarlipoisse kuidagi leida… no siis võttiski hakkaja Eesti naine paktlilabida ja muu träni ning hakkas ise tegema. Eesti mees käis kaks nädalat vaatamas, et mis see naine seal möllab – ise agaralt veel töömehi otsides, ei jäänud temalgi üle muud kui ka asi kätte võtta… Polnud me kumbki sellises mahus remondi töid näinud, aga hakkama saime…
Elektrit kardab ta senini, nii et need tööd tuleb mul ikkagi ise teha nii palju kui mõistus nokib.
Ega see konsakingad ja lakitud küüs ei sega ka muid töid tegemast 🙂
Ainuke see tõesti järelpõlve mure vajab lahendamist. Loodan, et kodune tööde korraldus näitab siiski meie peres õige suuna kätte – ei ole meil määratletud naiste ega meeste töid, kõik peavad kõike tegema ja just see kel parasjagu aega on. Ega seda siidinäpust naistki üks õige mees taha… Kuigi jah peab tõdema, et ilmselt läheb meie perepojal keeruliseks tuua minijat majja – eks ikka vaadatakse ju ema järgi, paljuke neid naisi enam on kes veel sukavarrastki kätte võtab. Eks siis peavad Eestimaa pojad isetegijast otsima hakkama 😀
Minu tööriistakohvri areng on viimasel ajal küll arenenud pigem veidi naiselikumat rada pidi – on just ehete valmistamise jaoks töövahendeid hangitud. Kus juures viimate tangide kohta öeldi kodus, et meil pole garaasiski selliseid ja sa ostad traadi väänamiseks. 🙂
Kui aus olla, siis ega lihtsamad tööd auto juureski pole võõrad. Mõnda aega tagasi tuli mul ühele meesterahvale selgeks teha kuidas piduritulede pirni vahetatakse, see mitte ei uskunud kuidas üks naisterahvas võtab kätte ja ei lähegi esindusse probleemi lahendama. On tulnud ettegi, kui tuleb elukutselistele rekkajuhtidelegi mõningaid asju selgitada. Eks see teadmisjanu ja pikk nina vahel teeni midagi ka tagasi, kui ikka toppida oma nina sinna vahel kuhu pole ühel naisteerahval asja…
Ilusti oled kirjutanud need mõtted välja, mis ilmselt paljudel daamidel peas mõlguvad 🙂
Annaks jumal sellele va Eesti mehele ka oidu, et mõista millised naised siin Maarjamaal elavad… Paljudes maades oled sa juba kunstnik, kui ise teed midagi, nii et andkem minna kunstirahvas 😀
Oi kullake, sellepärast sind enam Skype´is näha polegi, sa ju saed ja lihvid ja pigaldad torusid! Sa tead ju mida ma sinust arvan – oled tõeline naine, ehe eesti naine, saab kõigega alati ja igas olukorras hakkama. Maa sool! Aga tegelikult tahaks sind lihtsalt kõvasti kallisatada ja head uut aastat soovida! Pole ju sulle siiani pihta saanudki
mina tean täpselt, miks mina selline naine olen, kellele meeldivad meestetööd rohkem kui naistetööd. Minu isal poeg apolnud ja siis passisin mina igalpool oma kuldsete kätega isa tegemiste juures ja sain kõik õpetussõnad endale. tegelikult oli mu isa meie peres ka see, kes ntx kõik hoidised tegi, aeda pidas ja kastmeid tegi 🙂 Vot see söögitegemise pool jooksis mul küll mööda külgi maha 😛 Aga ma pean ütlema, et mida vanemaks, seda "naisemana" ma end tundma hakkan, mul on isegi kontsad ja mantlid juba olemas 😀
Mina imetlen ammu sind! Minul on ka profikad olemas, aga ma ei saa öelda, et need on MINU. Ikka kaasa omad. aga tööd teha olen saanud nendega küll.
Kui nüüd rääkida meestetöödest, siis enim rahuldust pakub mulle mootorsaega puude langetamine. Olgu, see on ohtlik, aga ülim nauding on seda tööd teha!!! Noja rääkimata puidu lihvimisest, lakkimisest – õilsa eesmärgi nimel – teha midagi oma kätega oma koju!
Tead, ma alati loen su blogi ja peaaegu alati vesistan siin arvuti taga….
Väga tubli ja ilus inimene oled.
Selle jutu oleks justnagu pisihaldjas kirjutanud 🙂 Üks pisihaldjas, kes ei püüa üle oma varju hüpata, tehes seda siiski. Sundimatult, rõõmsa meelega, enda ümber ja kaugemale kuldset haldjatolmu lennutades. Kuldne haldjatolm teeb need, kellele see langeb, ilusaks ja loovaks. Aitäh!
Heh, loen Su kirjutatu algust… ja tuli meelde kui käisin veel keskkoolis ja me oma kodus vannitoaremonti tegime. See oli küll pigem pisinokitsemine, aga poest suure värvipotiga tulles oli kõvasti pilke, et kas tõesti selline pimps ja värvipott käes 🙂
Pole midagi öelda, väga tubli oled! Edu Sulle!
Sellest mul tuligi meelde, et peaks oma isale helistama ja talle ennast külla pakkuma (ootab teine juba ammu pikisilmi) ja siis minema nautima isa ja ta armastava abikaasa kodusoojust ja pirukaid…mmmm..nämma…Ja siis veel peaks helistama oma mehele, kes Saaremaal külma ja toiduta (no ise võib ju ka purgisuppi soojendada, aga see pole ikka oma naise tehtud maitsev lõuna) olemist trotsides maja remondib.
Ei saa ikka ilma meesteta kuidagi ja olgugi, et "oma õiget" on raske leida, tuleb osata teda ka hoida. Ja seda tuleb endale kogu aeg meelde tuletada, et mugavaks ei läheks.
Ja eks iga naine või mees teeb ikka elus seda, mis talle meeldib ja rahuldust pakub… , mul üks tuttav meessugulane näiteks teeb imeilusaid makrameesid ja naine tal ei tea misasjad need varadad, või heegelnõelad on !!
Oled tubli ja hakkaja naine, just nii saabki elus hakkama. Mis kasu olekski sellest kui jääksid nurka norutama, ikka pea püsti ja edasi! Küll poistest ka Sinu eeskujul saavad tublid ja asjalikud tegelased. Edu Sulle ja õnnepärle päevadesse!
Kulla Pisihaldjas!
Sa oled kõik, mis olemas on, su mõtted, su elu, su täituvad unistused. Sa oled kõik, mis sa olla tahad. Sa oled niisama piiritu nagu lõputu ilmaruum. (Shad Helmstetter).
Tea, et kõige tähtsam töö, mida me üldse teeme, terves meie maailmas, terves meie elus, on tehtud meie oma kodu nelja seina vahel. Kõik emad, milline iganes on nende ühiskondlik seisund, saavad anda kõige olulisema kõikidest panustest: istutades oma laste hinge armastuse hõngu ja teenimise vaimu, ning seeläbi suureks saades tunnevad lapsed vajadust midagi olulist korda saata.
Jõudu! Kindlat meelt! Armastust igasse päeva, sest seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesid…
Hästi hakkaja naine! Kusjuures mina just tahaks selline olla. Sa ei jää vähemalt kunagi hätta. Tänapäeva elu on näidanud, et suur osa mehi ei saa nende tavaliste töödega paraku hakkama. Mul on endal naabrimees (IT- mees) ja tellib ta koju kõik teenusena, ka pirnivahetusega e aa hakkama, seda teeb naine…
Ja parimaid soove tahaks ka soovida käesolevaks aastaks!
PS! olen kylaline, sest nii see siin paraku näitab. ei oska siin kuskil sisse ka logida, kui asi selles on.
Jaana
Oh oleks kõigil naistel selline jõud ja sellised kaitseinglid:)! Sa oled supper, hoolimata raskustele, mis iga teise käega lööma sunniks lähed sa pea püsti edasi, ikka laste nimel ja lastega koos ja mõnikord ka lastelt jõudu ja energiat saades:) (olgu see siis pisikese käe näol peos või emme täissoditud jalg, mis naeratuse näole toob ka sellest lugejale:))!
t.h.
Karl Ristikivi on kirjutanud järgmist:
Kõik on sündinud,kasvanud,
ei iial surnud,
ainult puhkama heitnud
ja ootama jäänud…
Kord leides kasti. Tolle mälestusi korjanud karbikese.
Piiludes sinna sügavamale ja uurides neid valged ja musti kirjutisi.
Avastasin ühe vildikatega joonistatud teose. Teose mille Tegid kui olid 15 aastane. Selle mälestusi ja väikseid südameid täis joonistatud paberit vaadates meenus Sinu resoluutne seisukoht. EVA:"MA ABIELLUN AINULT MEREMEHEGA! MINU TULEVANE PEAB OLEMA KAPTEN!."
Sellest kõigest on möödas aastaid. Kuid kus on Sinu kallim? Miks ei püüdnud sa kinni mõnd meremeest, kes tööd karmilt ja kena daami hellalt kohtleks?
Väike meremees… olen endiselt väike.
Luba, ma parandan Sind taas 😉
Ma lubasin, et lähen naiseks (või oli see tol ajal siiski niipidi, et võtan meheks) ainult meremehele. Kapteni osa pole mulle kunagi esmajärguline olnud. Inimene ise on oluline ja tema arusaamad elust ja olemisest.
Aga miks ma pole kedagi kinni pyydnud? Lihtne, ma ikka veel unistan, et mind pyytakse kinni 🙂
Eva
Nu nuh, alles see siin oli, kui unistasid.
Ja mis siis NÜÜD?
Väike meremees.
Eem.. nyyd vist olen siis kinnipyytud? Krt, nagu kalpyygijooaeg 😛