Tööprotsess kangale joonistades

Minult on mitmel korral kysitud, et kui see saladus pole, siis kuidas ja millega ma kangale pilte maalin.
Miks peaks see saladus olema? Loomulikult olen ma neile kirjadele vastanud, sest isegi samu vahendeid kasutades on ikkagi iga tegija tulemus ise- ja omamoodi 🙂

Siin siis minu kogemused selles vallas teistele huvilistele lugemiseks:

TEKSTIILILE JOONISTAMINE

VAHENDID – VÄRVID
Päris alguses kasutasin Marabu siidivärve ka mittesiidistel naturaalsetel kangastel. Siidivärvid olid mul lihtsalt olemas, sest siidile olen ma maalinud juba enam kui kymme aastat. Aga arvestades siidivärvide käitumist mittesiidistel pindadel (valguvus, gutta piirjoonele mitte-allumine ja ja tooniga mängimine purgi – märja värvi – kuivanud värvi vahel), siis loobusin nende kasutamisest ysna pea.

Olen nyyd juba kolm aastat edukalt kasutanud Lefranci Textil tumedale kangale mõeldud tekstiilivärve (heleda kanga omad sobivad, kui aluspõhi on hele või värvi katvus pole määrava tähtsusega). Hiljaaegu selgus aga, et Textil sari on muutunud Deco Textiliks ja ära on kadunud eraldatud tumeda ja heleda kanga värvid. Värvivalik on nyyd suurem, kuigi otse potist ei suuda ma endiselt yhtegi värvi peale musta ja valge võtta. Ja viimane uudis oli tyhjale valgete purgikeste lahtrile viidates, et valget pole ja enam ei tule. Mis tundub mulle kyll sygavalt absurdsena, sest valge on ju ometi see värv, mida reeglina ikka vajatakse? Loodan parimat.

Aga samas kõik on võimalik. Nt piirjooni tegin varem Lefranci musta siidiguttaga, aga yhel hetkel seda enam sisse ei toodud ega edasi ei myydud. Alguses öeldi, et laos pole, ootavad. Siis, et Lefranc enam ei tooda musta guttat. Mis oli mõistagi absurdne väide, aga enda arvamuse kinnituseks võtsin tootjaga otse yhendust ja muidugi nad toodavad musta guttat edasi. Kuna seda aga kuskilt enam saada ei olnud võimalik, siis leppisin Pebeo omaga. Pebeo oma ei ole kvaliteedilt nii hea, aga see on metalltuubis. Ja ta sätendab kergelt. Metalltuub on lihtsalt mulle isiklikult käepärasem. Marabu gutta on kvaliteedilt samaväärne Lefranci omaga, lihtsalt pärast plastiktuubile yleminekut on selle firma gutta kasutamine minu jaoks tylikas – alguses ajab yle ja hiljem turtsub määrivalt, joon on paks ja reguleerimatu.

Lefranci myyb nt Tallinnas Vunder, midagi leiab ka Tiimarist. Samas Tiimari hinnad on sisuliselt kahekordsed võrreldes Vunderiga. Pebeo guttat tellisin Roosi ärist.

– MATERJALID
Naturaalsed. Puuvillane, linane. Kirjade järgi sobivad kangad, mille kunstkiu (elastaan vms) sisaldus ei yleta 20%. Ekstreemsusi tuleb endal katsetada. Rusikareegel on see, et kui kangas kannatab triikimist puuvillasele mõeldud kuumusel, siis jääb ka värv sellele pysima.

Valdavalt olen toorikutena kasutanud valmistooteid. Pildita särke leiab Prismast, Rimist, Marati esinduskauplustest, Lindexist ja kindlasti veel mitmest kohast. Beebiriietele leiab ‘myravabasid’ toorikuid nt Viki toodete seast. Mõnusad on joonistamiseks ka H&M beebi- ja lasteriided.

Kirjade järgi on kõik materjalid soovitav enne joonistamist pesta. Endale joonistades pole see probleem, aga fakt on see, et pestud ese kaotab osa oma kaubanduslikust väärtusest ja eelkõige väljanägemisest. Lasteriiete puhul on töötlusvahendid õnneks suhteliselt leebed, aga olen kohanud poekotte ja kangaid, mis on eelnevalt nii tugevalt töödeldud, et gutta hakkab joonistades libisema ja ei imendu. No kanga enda pind on nagu liimine. Hiljem triikimisel muutub kangas kollakaks. Sellised toorikud/materjalid oleks igal juhul mõistlik eelnevalt korralikult loputada.

– TÖÖKÄIK – JOONISTAMINE
Kui käsi väga kindel pole, siis saab kanga alla panna abijoonisega paberi. Kasutada saab muidugi ka muid abivahendeid valguslauast, shabloonist kuni projektoripildini. Isiklikult joonistan suurematele piltidele alati elusuuruses mustandi ja sobitan nii, et ma paigutusega rappa ei jookseks. No vaba käega ei riski ma kyll suurele särgile nt teksti kirjutada:

Joonistuse alla panen alati paberi, sest isegi gutta võib õhemast kangast läbi imbuda ja nt särgi teist poolt määrida. Soovitavalt ei tohiks see paber olla liiga imav ja samas ka mitte liiga kilejas. Koopiapaber, vahel ka mitmes kihis, joonistuspaber, sobivad kenasti. Hea on kuivamise ajal ka kontrollida ettevaatlikult, et joonistus ei oleks aluspaberi kylge kleepunud. Kui värv on kangast läbi imbunud ja paberini jõudnud, siis on soovitav paberit vahepeal vahetada või vähemalt kangast niiskest paberist aegajalt eemale tõmmata pisut.

Kõigepeal teen alati guttaga piirjooned, lasen suts kuivada (kuivab ruttu) ja siis värvin pintsliga. Kui värv on läinud yle piir, no ikka juhtub, siis korrigeerin jooni musta tekstiilivärviga (gutta kipub värvitud pinnal libisema). Samas mustvalgete piltide puhul värvin ma guttaga ka pisemaid pindu ega hakka eraldi pintsliga purgist värvi kasutama:

Kui värv on liiga paksult läinud, siis võib see hakata mõranema. Kõige rohkem olen yksteise otsa katvalt värvinud vist viis erinevat värvitooni. Mõranes, alumised värvid paistavad pärast korduvat pesu, aga maha ei ole pealmine kiht kulunud.

Kui kangas on väga veniv, siis on mõistlik seda värvimise ajal veidi sikutada ja pintsliga pyyda koe vahele pugeda. Kui tulemus pärast triikimist ja pesu on hõre, siis saab uuesti värvida või õhema kanga puhul ka pahemalt poolelt värvida.

Kui juhtub avarii. No vahel ikka ju juhtub, siis tuleb olla leidlik. Tegemist on suhteliselt katvate värvidega. Antud särgi puhul suutsin ma kogemata number 4 juures märja musta värvi korralikult laiali tõmmata. Pyydsin segadust ruttu veega maha nyhkida – vahel see õnnestub, aga sel puhul läks asi ainult hullemaks. Pidasin nõu ja sain loa yks mesilane joonistada. Kollane on paraku selline värv, mis isegi mitmes kihis kangale kantuna jääb läbi kumama. Et oma musta apsakat varjata ootasin kuni kangas kuivas veest, siis tupsutasin ettevaatlikult õhukese kihi valget värvi määrdunud kohtadele. Lasin kuivada ja alles siis joonistasin mesilase ja värvisin selle kollaseks. Ja särk sai kohe puhtam ja rõõmsam 😉

– FIKSEERIMINE
Tulemus kuivab olenevalt joonistuse suurusest ja värvikihi paksusest kuni paar tundi. Enne lõppviimistlust peab pilt saama ise lõpuni kuivada. Fikseerin päris kuuma ja kuiva triikrauaga (auru ega veega kokkupuudet ei tohi olla, sest see rikub pildi!). Kindluse mõttes on soovitav triikida kas läbi õhema lisariide või ka kypsetuspaberi. Mõni triikraud kipub lihtsalt värvi kaasa haakima ja määrima. Olen kasutanud ka täiesti kaasaegset triikrauda mida pidi pidevalt tugevalt puhtaks nyhkima, et see triikimisel joonistust ei rikuks. Kui värvikihile moodustub triikides nagu pisut määrdunud läikiv koorik, siis reeglina kaob see pärast esimest pesu.

Kirjade järgi peaks pilti triikrauaga survega kuumutama 5 minutit yhelt ja 5 teiselt poolelt, aga kuskile on kaduma läinud see pindala, mille kohta antud aeg kehtib (vanematel siidivärvidel oli ka pindala toodud, 50x50cm, kui ma ei eksi). Igal juhul pisemat pilti (nt lastesärgid) triigin reeglina kokku 5 minutit. Kuigi tegelikult on pilt pesukindel kindlasti kiiremini. Ainult guttaga joonistatud mustvalge pildi puhul on piisanud kergest triikrauaga ylesõitmisest. Paksemad värvikihid vajavad pisut pikemat käsitlust. Punased toonid muutuvad kuumuses tumedaks, aga jahtudes õige toon taastub (seda ka korduva pesu ja triikimise järel).

– PESEMINE
Pärast triikimist kannatab joonistatud ese kirjade järgi kuni 40 kraadise veega masinpesu. Ideaalis pahempidi pööratult. Tegelikult kannatavad nad kõrgemat kuumust. Ainult guttaga tehtud joonistused taluvad kenasti ka 90-kraadist pesu (aastate jooksul korduvalt katsetatud isiklike padjapyyride, köögiirättide ja muude proovilappide peal).

Kolm aastat intensiivselt kasutuses olnud ja pidevalt 60kraadise veega pestud – minu esimene värvikatsetus lepaka ja lille näol. Kangas ise on vana kole ja hall juba, aga pilt ja värvid on täiesti alles. Yleval tumedam laik on ettekujutuse andmiseks sellest, mis juhtub kilele prinditud ja kangale kuumutatud siirdetrykiga vastavas kuumuses – kiletaust tumeneb, mõraneb ja pilt ise muutub praktiliselt arusaamatuks:

Pesuaine ei tohi olla pleegitav. Muud nõudmist vahendile pole. Vahel mõni pesumasin trikitab ja nö tõmbab pesu vahele ja kukub seda ühe koha pealt kulutama, siis võivad hõõrdumisest tekkida joonistusele pleekinud triibud või laigud. Yldiselt see ei häiri ja kui häirib, siis saab musti jooni hiljem korrigeerida. Oma simaga olen antud nähtust näinud kahel korral, yks neist mu enda poisi yhel särgil – tekst oli kirjutatud pideva yhtlase joonega. Mitu pesu pidas kenasti vastu. Ja siis yhel heal päeval väljus masinast triibuliseks kulutatud kujul.

Pärast esimest pesu muutub pilt pehmemaks. Korralikult fikseeritud joonistusest eraldub vaid yleliigne gutta. Värvid on sõbralikud ja tootja poolt testitud. Päris närida ja lutsutada neid siiski ei soovita, sets äkki midagi siiski eraldub ja no teiselt poolt sylg teatavasti ‘pleegitab’ ysna edukalt.

Käistsi pestes ei ole soovitav pilti nyhida – nyhitud koht lihtsalt kulub kiiremini. Samas olen näinud särki, millelt on pildi pealt plekieemaldajaga mustust maha pleegitatud ja nyhitud. Au sõna, mina ei saanud kyll aru, kus ja mis. Plekki polnud, pilt oli kenasti alles.

Kindlasti unustasin nyyd mõnele asjale tähelepanu pöörata. Juttu saab täiendada. Kysimused on igati teretulnud 🙂

Ja peotäis rõõmsaid proovilappe ka tänase päeva puhul. Kui nyyd saaks paar padjapyyri ja lastesärgikest vormistatud, siis võiks neist siin midagi vahvat meistredada 😉