Ahhoi, sõbrad!
Vaadake, Vantsu kasvab! 🙂
Et siis sõbrapäev. Keegi tark ytles eile tabavalt, et hea sõber on nagu piss pyksis – kõik näevad, aga vaid sina tunned ta soojust 😀 Kuigi aeg on halastamatu. Noh, kui piss pysksis jahtub, siis pole see enam teab mis mõnus tunne. Samas, kui sõber jahtub, siis… Ok 😀 Tähtis on igal juhul see, et inimesel on sõbrad ja neid tuleb hoida ja palavalt armastada 🙂
Mina isiklikult ei teadnud varem, noh möödunud sõbrapäeval nt, et mul nii palju sõpru on. Tundsin end pahatihti suht hyljatud, yksildase ja kurvana. Sel aastal tean, et mul on palju sõpru. Oiiii, kui hästi ma tean! Tänan teid kõiki, head sõbrad, kes te raskel ajal toeks olite mõistmise, heade mõtete, sõnade ja tegudega, et te olemas olete! 🙂
Haiglas olles oli mulle suureks toeks tädi Rita ehk Ritsikas Nagu ta on seal hääks kaitseingliks ja haldjaks paljudele. Kuna ta lisaks kõigile oma miljonile oskusele ja huvile on ka hirmus nobedate näppudega tädi pisikeste sokkide kudumises, siis õnnestus minugi pisipojal saada temalt jõulukingiks yks nägus paarike sokke. Poiss on nyyd juba nii suur, et sokipaar istub jalga nagu valatult. Aitäh Sulle, armas Rita 🙂
Maailmas on lugematult palju häid inimesi. Minge vaadake peeglisse ja te näete kohe yhte nende seast. Ja tehke siis endale minu eest ka yks pikk pai. Kohe päris tõsiselt. Ja tehke seda iga päev! 🙂
Ja nagu sellest kõigest veel oleks vähe, siis kirjutas mulle yhel kenal päeval Virbi ja kysis, kas ta tohib mulle saata murakamoosi (olin just blogis õhanud oma murakamoosilembusest). Mis te arvate, et ma suutsin siis ei ytlelda? Muidugi mitte. Kuigi ma siiani ei tea, millega ma sellise au ära teenisin… Ja selleks polnud mu vaim kohe yldse mitte valmis, et lisaks mesimagusa murakamoosiga saabub mu ellu ka pisike kaitseinglike. Moosihaldjas. Loodetavasti hoiab ta silma peal, et muuhulgas mu murakamoos kunagi otsa ei saaks (lihtsalt head asjad ei tohiks elureeglitele alluda ja alati liiga ruttu otsa saada) 😀
Yhesõnaga pikk-pikk pai ja suur-suur tänu Virbile niiii ilusa teo eest! Ja ma ei teagi nyyd, kumb neist on suurem meistriteos, kas see imeilus purgikaas või see mesimagus moos. See moos… kui ma keele kurgust kätte saan, siis räägin edasi 😉 Muide pool purki moosi ma lihtsalt maitsesin ära… nagu öeldud siis murakamoos on minule sama, mis Puhhile mesi. Sygav sõltuvus, noh 😀 Teist poolt mekutan nyyd iga päev natuke lusikakaupa. Kallis kraam pole raisata. Pealegi, vaadake ise! Viib ju keele alla? Puhas söödav päikesekuld
Minu eilne päev möödus suhteliselt vaikselt. Kahe tegusa poisi kõrvalt ju teab mis palju ei jõuagi ette võtta ja häbematu oleks ju oodata ja tahta, et nad ruttu suureks saaksid, et saaksin taas oma tegusid teha. Pigem ikka naudin seda hetke ja aega võimalikult kaua. Aga sugulastele tegime lastega koos kaks suurt soolast pirukat ja kausitäie shokolaadi-Marianne-muhve. Magusa vahukoorega.
Ja päev oligi ilus. Väga ilus ja armas 🙂
Yhesõnaga veel kord palju häid ja veel paremaid sõpru teile! Ja ärge siis unustage, et sõprus ei kysi vanust, kohta ega aega ja et iga päev on tegelikult ju sõbrapäev, eks 🙂
PS sõbrapäev oli sel aastal tähtis ka minu pisikesele poisile. Ta kohtus esimest korda oma kõige eakama ja suurema sõbraga, oma vanavanaisaga, minu papaga:
18 thoughts on “Murakamaitseline sõbrapäev”
Sa oled ikka üks väga armas inimene, pole siis ime, et sul nii palju sõpru on.
/lilleriin
see viimane pilt hoia küll tallel, nii armas! tore, et teil kõik hästi läheb ja poiss sirgub.
Ole lahke, Kui teatad kuna Su sünnipäev on siis saadan uue purgi murakamoosi. Mul on mõned purgid veel varuks!:)
Ihhii, mul synnipäev juba õige pea, kõigest, eeem, 74 päeva pärast vist. Aga moos on hea. Juuu-be hea! Ja pildid hoian kõik alles, luban :))))
mina ise
Suured kallistused ka meie pere poolt! Ja poiss kosub silmnähtavad .ja viimane pilt on tõesti haruldane. Seda ei juhtu just paljudel et vanavanavanemad veel kõrval on!
Jõudu ja jaksu sulle!
see viimane pilt toob lihtsalt pisara silmanurka. heldimusest muidugi, mitte kurbusest 🙂 üks elu hindamatutest hetkedest.
Oi, kuidas su põnnidel on vedanud- neil on vanavanaisa 😀 vot see on tõsine õnn. ausalt 🙂 Näiteks mu õde pole kumbagi oma vanaisagi näinud.
Murakamoosisõltuvus on mul ka. Nii tunnike tagasi sain hilinenud sünnipäevakingina purgi moosi. Küll poe oma, aga ikkagi. Ei raatsi veel lahti teha 😛
Aga ma tahaks hirmsasti ikakgi teile kõigile pai teha. Ja vanavanaisaga tahaks hirmsasti juttu puhuda. 😛 Tegelt ka. Ma olen hirrrmus kade inimeste peale, kellel veel vana(vana)vanemad kõrval.
Päikest teile! Ja PAI!!!
Armas lugemine!
See viimane pilt erinevate põlvkondade kohtumisest on tõeliselt armas! Kahjuks ei oska murakamoosi kohta midagi arvata, kuna pole kunagi proovinud. Sinu jutt aga ajab vägisi poe poole, et teada saada, kuidas maitseb!!?? 😉
-Mannike-
Peeglisse vaadates peab julgema iseendale silma vaadata! Küll on hea, kui saab elada nii, et pole põhjust silmi peita enda eest. Ilusat teile!
Nii armas pilt vanavanaisa väikse pojaga. Seda moosipurgi inglit imetlesin juba Virbi blogis ja õhkasin, et küll on armas. Sul peabki olema palju sõpru, sest sa oled kui päike – nii on kirjas iga su blogis. Palju päikest ja rõõmu teile!
See pilt pisikese ja vanavanaisaga on nagu reliikvia! Väga armas!
Armas lugemine!
Jõudu teile edaspidigi 🙂
mmm, murakamoos on minu absoluutne lemmik ka:) aga vastlaga pidada nii olema, et kui vastel vanal kuul, siis olla see vananaistevastel ja päris vastelt võib kahe nädala pärast uuesti pidada;) kes teab, äkki tulebki veel lumi maha ja saab vastlaliu tehtud?
Oh see kõlab kyll hästi: moosihaldjas….mm kas pole magus.
Lahedad olete!
Lemmikpildiks on viimane vanavanaisaga!!!!Väärt pilt!
oi kui vahva pilt lapsest ja vanavanaisast, olge tublid!
Kratsisin tykk aega vasaku jalaga paremat k6rvatagust ja suutsin yles leida selle renessansspildi, mida see viimane foto mulle meenutab, pilt ise on siin – http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/32/Domenico_Ghirlandaio_003.jpg
Ehk siis, h2sti sydamlik 🙂
Ja pisikesest j6uluvorstist on t6esti korralik ja kobe mauk saanud ;D
See on küll eriline pilt 😉
Eliko