Kolimise kasulikkusest

Mitu korda elus olete te kolinud? Ma olen elanud viimased 12 aastat kastide otsas (sellest tubli 3 aastat ainult yhe seljakotiga, muu kraam oli mingis yyrikas hoiul) ja olen pidanud linnast linna, riigist riiki kolima… hmm… kiirarvutuse korras saan 17 korda (ja mõnda kohta olen kogu oma koliga aastate jooksul lisaks veel mitmel korral edasi ja tagasi kolinud). Pisemaid peatusi ja asjade ymbertõstmisi ma isegi ei mäleta vist enam kohe. Aga neil 17 aadressil on mulle postkasti laekunud nii kirju kui pakiteateid ja loomulikult arveid. Enamus on olnud yyrikad nii, et kohanemise ja ymberkohanemisega mul probleeme enam pole. Pigem oleks vist keeruline harjuda mõttega, et SEE siin on minu kodu ja mul polegi enam põhjust kuhugi minna 😉

Pika jutu lyhike mõte on selles, et taaskord ma kolin. Teised valmistuvad jõuludeks ja toovad kapisygavustest ja keldritest ehteid ja kaunistusi välja. Mina aga löön jälle asju kasti ja tassin nagu segane. Mul on kaste, mis on olnud avamata 10, 15, 20 aastat. Silt on peal ja ma tean, mis seal on (kui ma ikka mäletan veel). Osa sellest on raudselt kasutu kraam, aga emotsionaalselt nii palju väärt, et ilma sorteerimata ei suuda ma seda siiski ahju pista. Aga pole olnud aega suure sorteermisega alustada, sest nii palju muud huvitavat on tehtud. Aga kuna olude sunnil on äkki kogu minu maine vara nyyd yhtäkki laekunud kõik yhele aadressile, siis nyyd olengi innuga tuulanud kaks viimast päeva kastides (olgem ausad, mul endal on huvitav, teised aga virisevad, et millal see koli kyll eest ära saab – seepärast ka see suur kiirustamine – jõulud ju tulekul 😉 ).

Kui ma alguses arvasin, et kolmandik kraami läheb prygimäele, siis nyyd näib, et isegi tubli pool läheb sinna. Kuskil kuklas on kogu aeg olnud mingi raske tunne, et need kastid, need kastid, ohh, need kastid… Nyyd on kergem hingata – MEIE EI OMA ASJU, ASJAD OMAVAD MEID. Nii, et kes pole kunagi kolinud, võtku see kasvõi kunstlikult ette. Täitsa tore tunne on, kui pakid kogu oma elu kasti ja saad kõigest hea ylevaate. Kui kogu minu maine varandus mahub kahte sõiduautosse, siis poisil on oma alla kaheaastase eluea kohta ikka kole suur kaasvara juba – terve autotäis. Sellest kõigest muidugi eluksvajalik meile mõlemale vast yks kena matkakoti täis, aga inimene on juba nagu hamster või orav ja sellele lisaks on poisil paraku ka päris hea mälu 😉

Ilusat ootust! Ja puhake! Natutige! Mõnulege! 😀

Ja kui te ei oska, siis vaadake siis – Tannu ja Possu näitavad ette – see on imelihtne ja väga vajalik oskus!

Pilt ise on kyll juba pisut varasem, aga nagu näha – kastid koguvad ennast, aga mehed puhkavad ja naudivad 😀

… magavad ja mõnulevad ja seda täiel rinnal 😀

Jälgi mind Facebookis:

11 thoughts on “Kolimise kasulikkusest”

  1. fantastiline kott!!!
    head kolimist loodan et jõululaupäevaks leiad ikka aega puhata et laua taga verivorsti ja kapsaid nautida.

    Reply
  2. Tänan! 🙂 Nu mul on tegelikult hetkel selline vahekolimine ajutisel pinnal käigus. Kui leiab sobiva yyrika, siis saab taas tassida (loodetavasti juhtub see kohe, hetkel on totaalne yyrikate põud paraku). Ja loodan, et sel korral pisut pikemaks ajaks, muidu pärast laps ka kodu(tunde)tu nagu mustlane 😉

    Reply
  3. oi jah, ma tean ka seda kolimise tunnet, kooli ajal sai pidevalt üürikaid vahetatud, aga õnneks ei kandnud ma oma maiset vara kaasas,õige kodu oli ikka maal olemas.OMA perega oleme kolinud kaks korda, kõigepealt korterisse ja siis OMA majja ja lõpuks tunnen et olen leidnud OMA pesa ja siit ma ei liigu
    Aga Sulle soovin jõudu!

    Reply
  4. Ma alles 23 ja vaid 10 korda kolinud. Pole hullu midagi eelmine päev hakkad pakkima (suur hulk asju prügimäele) hommikul autoga uude kohta ja õhtuks end sisse seadnud. Ja nii moodi kolmetoaliste korterite kraami kahekesi pakkinud (+tassimiseks veidi meesjõudu kah kolimise päeval). Minu meelest tegu mõnusa vaheldusega ja tükk aega kohe kappides / sahtlites ruumi.

    Jõudu!

    Reply
  5. mina ka tirts rändur..sellest ajast, kui kodust ära tulin ehk siis kaheksa aastat tagasi, on mul olnud kaheksa elukohta olen elanud, pelgulinnas, tonil, vasalemmas, padisel, pääskülas, jüris, paldiskis ja nüüd on mul neljaks aastaks leping lasnamäel….algul oli huvitav kolida…alustasime mehega ikka täitsa nullist…mõned riided ja paar taldrikut sai vanematekodust kaasa võetud ja esimesed kolimised olid suht lihtsad…asju vähe…aga viimane kolimine oli paras pähkel…ehkki me suure osa mööblist prügimäele tassisime jne, aga ainuüksi riideid meil juba vie peale terve kauplusetäis 😀 no ja ma allergik vihkan seda pakkimist ikka täiega :S…

    Reply
  6. Mina olen 10 korda kolinud, 5 neist on olnud mu ma isiklikud kodud, 5 vanematekodud (üürikas pole elanud). Mulle tegelikult meeldib kolida, saab kõik jälle uuesti oma äranägemise järgi ära panna:D
    Asju on tõesti inimestel ülemõistuse palju. Ise viskasin hiljuti 3 100l kilekotitäit vanu asju minema, sealjuures mõeldes, milleks mul oli neid üldse vaja osta. Aga ilmselt maandab ostmine pingeid. Nii hea tunne on omada midagi uut:D
    Kott on superlahe, hakka aga kraami sellega uude koju tassima 🙂

    Reply
  7. mina olen 2korda kolinud ja vaevlen pigem liiga väikeses korteris kui kolimise ette võtan. no kui ehk, siis lausa majja oleksin nõus, aga siis ka jätaks mööbli ja tarbetu kolu kõik maha 😉
    kott on kift! eriti tekst 🙂

    Reply
  8. Mina olen kolinud 3x siis kui ma veel sellest aru ei saanud – liig apisike olin 🙂 Ja nüüd ka kolm korda – Tallinna (kooli), Tartu (kooli) ja Pärnu koju tagasi 🙂 Tõeliselt suurt kolimist pole mu elus õnneks olnud – ei meeldi mulle need asjad! Aga Sulle jõudu kastide tassimisel ja pakkimisel ja loodan, et Jõuluks on teil juba toolid ja laud lahti pakitud 😉 Ja see kott on supermõnus 🙂 Kõik su asjad on täpselt minu maitse 😉

    Reply
  9. Kott on vahva!
    Mina olen oma peaaegu 50 eluaasta jooksul kolinud 9 korda- ikka poole vähem kui sina. Aga see ei ole lõplik, kindlasti tuleb neid veel. Peale selle, et oma varandusest aimu saab, peab vanarahva tarkus ka paika – veerevale kivile ei kasva sammalt selga. Aga oma varandust loen ma aegajalt niisama ka üle. Kõik riided, mis on kappis seisnud üle kahe aasta ja ma pole neid kordagi selga pannud, tulevad ilusti kapist välja ja otsivad omale uue omaniku.

    Reply
  10. Täpselt selline kott on mu kogust puudus!
    Kolimisest.. siis ma olen kaks korda kolinud easitagasi ühelt mandrilt teisele. Tagasi Eestisse kolides oli ul 7 kohvrit! Ja ei ole mõnus reisida 7 kohvriga … kuid minu mu eestis läbiotsimisest.
    Ja kolin ka selle kuu lõpus.

    Reply

Leave a comment