Täna oli kuidagi Andrease päev. Tal algab reede pealelõunal puhkus. Keegi meist ei mäleta, millal tal viimati puhkus oli. Oletan, et 2016 suvel vist? Sest hiljem oleme me igal vabal hetkel kolinud või teinud midagi muud elutähtsat ja puhkuse nime pole saanud neile üritustele kuidagi omistada. Kuna ta nüüd puhkama plaanib hakata, siis on tal olemas terve nimekiri asju, mida me tegema hakkame. Tuleb tunnistada, et tegelikult on ta puhkuse meelelolus juba sellest hetkest, kui ta otsuse tegi ja tundub, et aina raskem on seetõttu ka tööle keskenduda.
Töötegemisest ainult ei piisa, vaja on teha ka sadat muud asja. Ja kui täna päeval saabus ta väga oodatud pakike valgussüsteemidega, siis läks suuremaks laadimiseks ja katsetamiseks. Uue süsteemi prooviks prinditud plaat ilma valgustuseta:
Ja tavalise valge tagantvalgusega:
Sellist heledat sinakat ja ka kollakat valgust saab sellise pisikese jubinaga, mida saab USBga laadidia. Valgustugevust saab pisut reguleerida ja võimalusel valin mina alati külma asemel sooja valguse:
Teised, umbes samasuured süsteemid, (mu pihk tundub ikka eriti hiiglaslik siin pildil! 🙂 ) võimaldavad lisaks veel ka kõiki vikerkaarevärve. Neid juhitakse puldiga.
Valisin siin näitamiseks lilla, sest punast korrigeerib mu telefoni kaamera liiga veidralt ja rohe-sinised ei ole üldse selle tüübi värvid. Mitte, et see roosakaslilla muidugi oleks 🙂
Ja kui me juba otsaga tähesõdades oleme, siis mul on teile näitamata ka Mandalorianid, kolm erinevat. Pikkus on kõigil umbes 15 cm. Kui veidi sätnedav lilla ja smaragdroheline filament jääb siin pildil veel ehk kuidgai õiget värvi, siis militaarsinakas on küll rohkem nagu türkiis. Aga just see sinakas on Andrease lemmik. Andis teine ka kõige puhtama tulemuse.
Andrease teine suur lemmik on mu kineetilise liivaga kast. Kuigi viimasel ajal võin ma selle lugeda juba ka perelemmikuks, sest pea iga kord, kui ma elutuppa jõuan, istub keegi diivanil ja ehitab või lammutab püramiide või vormib midagi vabalt. Andreas viis mängu uuele tasemele ja võttis oma Mando ka appi. Mandalorianist sai sujuvalt Sandalorian. Värv on veidi realistlikum.
Ma nüüd ei teagi, kas Andreasel on jõuludeks juurde vaja kineetilist liiva, uusi filamente printimiseks või ideid, mida printida. Arvatavasti neid kõiki, sest on ju puhkus. Või mine tea. 🙂
Ja minuga on kõik ikka endine ja enamvähem. Kalaisu on normaliseerunud, aga ega ma temast ära ei ütle. Aga vaat suuri pakse mõnusaid krevette sööks ma küll. Kaks kilo korraga. Loodetavasti on ka Hope´iga kõik kenasti.
