Päev oli kiire, kõik muu on muutusteta. Süstid said tehtud möödaminnes, kuid Andreas sai otsida kohta, kuhu torgata, sest kus pole sinikat, on muhk või liiga lähedal mõni eelmise korra verertäpiga torkekoht. Tundub, et kõht võib sedasi otsa saada 😀
Õhtu täitsin praktikapäeviku vormistamisega ja aeg kadus käest. Tegevuses olles saab aju veidikenegi puhata ja kui kord juba keskenduda suudan, siis ei ralli mõtted nii hullult homse vahet.
Ja muidu ootame siin homset tööpäeva lõppu ja arsti visiiiti. Ärevus on ilmselgelt naha vahel.
Kallistused teile! 
