IVF päevik – 33. päev

Mul läks eile täiesti meelest rääkida, kuidas ma ärkasin. Unenäod on viimased nädalad olnud üsna absurdsed ja värvilised. Eile öösel nägin pikalt unes mingit politseioperatsiooni, milles me Andreasega osalesime. Meie ülesandeks oli kusagil rannas künka taga passida ja jälgida, kuidas mingi kriminaalide trio teisele poole küngast tuleb kaupa maha ja peale laadima. Pidime kõrge rohu sees passima hetkeni, kui tehing on toimunud ja siis nagu muuseas end püsti ajama ja üle künka jalutama käsikäes. Kõik põõsad olid politsei-inimesi täis, tegevust filmiti. Miskipärast oli just meid saadetud kohtumisele kõige lähemale.

Tüübid saabusid ja piilusime vaikselt. Mäletan, kuidas ma püüdsin mitte hingata, et kogemata end nohisemisega mitte välja anda. Süda tuksus kõrvus. JA SIIS HELISES mu telefoni äratuskell! Ma võpatasin ehmatusest nii, et lõin endale omaenda küüne näkku. Sain kella suure sahmimisega kätte ja vaikseks, aga tüübid ju kuulsid seda ning teistel ei jäänud põõsastes muud üle, kui välja tormata, et nad peatada. Kurjategijad saadi kätte ja mina jäin uuesti magama.

Kui ma pool tundi hiljem ärkasin, tundsin, et vasakul ülahuule kohal kipitab. Katsusin… mis ma päriselt lõingi endale küüne näkku?! Peegli ees selgus tõde. Andreas arvas, et see on tore, et ma teda ei küünistanud. Hommikuhämarauses ma seda ei märganud, aga õhtul selgus, et ma olin padja nurgast kohe päris veriseks saanud. Ägedad uned, mis muud.

Tänane öö möödus rahulikult. Päev oli tasane ja püüdsin igal võimalusel siruli olla igaks juhuks. Muidu on kõik nii nagu eile, ikka määrib ja elan homse ootamise vaimus. Ehk siiski on veel midagi hoida ja päästa.

Andreas pani paar päeva tagasi oma 3D printerid jälle tööle ja peale esimesi teste sündis eile üks tore lumehelbeke. Õues pole lumest jälgegi, aga toas on lumi kohal 🙂

Täna hommikul jändas ta mõned tunnid uue idee kallal, sest ühel hetkel on tal ikkagi plaan kogu see asi teha selliseks, et saab vastu võtta tellimustöid. Tunnikese kohendas ta me pulmapildi faili ja siis tegi printer 10 tundi meie valvsa pilgu all oma tööd ja tulemus on selline! Tundub, et me oleme vist juba täiesti jõululainel. See alt avatud pidimuna sobib imeliselt nii millegi peale kui ka kuidagi kombineerides rippuma. Kuuse otsas oleks see nii tore vist. 🙂

Hetkel on kummalgi pool seesama foto ja 10cm läbimõõduga palli sisse panime ajutiselt Vancu lambi sisu. Otsisime pikalt taga oma patareidega teeküünlaid, aga täna jäid nad leidmata. Samas on need valgusketi täpid ka nii nunnud seal. Ülemine pildiserv tundub veidi karune, aga see tuleneb pildi reljeefsusest. Küll aga saab ülemise heleda osa teha tihedamalt ja siis tundub see rohkem tasakaalus muu palliga. Sama käib ka kahe pildi vahelise triibu kohta. Eks me katsetame veel enne kui suuremaks tootmiseks läheb 🙂

Õhtune süst oli imelik. Sellist nalja pole enne olnud, et torke järel lööb valu 10 cm eemal olevasse punkti ja kogu rohu manustamise aja oli see punkt nii teravalt valus, et mul hakkas sees keerama. Samas elevandipoole nahk oli täna pehmelt läbitav. Võta siis kinni, milles asi.

Homme hommikul lähen uuesti verd andma.

Jälgi mind Facebookis:

Leave a comment