IVF päevik – 30. päev

See eile ostetud hüpersuper ja eriti tundlik test nägi välja naljakas. Kui muidu on pulktestidel mingi kork või värk ja oodatud vastuse – kontrollijoone ja testjoone asukoht on neutraalselt valge, siis see test oli üleni oranžis kapslis. Ma polnud sellist varem näinud. Andreas siis ammugi mitte. 

Tegime testi, panime testi magamistoa aknalauale ja pugesime tagasi teki alla ootama. Vastust oli oodata 10-15 minuti jooksul. Jõllitasime hommikuhämaruses koos mu käekella sekundiseieri tiksumist ja lugesime minuteid. Kui 10 minutit sai täis, tõusin. Andreas ütles, et tema ei julge vaadata. Võtsin kinnisilmi aknalt testi ja panin telefoni lambi põlema. Oranž kest testi ümber läikis vastu ja näha oli läbi selle vaid tugevat kontrolljoont. Külm jutt jooksis üle mu selja. 

“Äkki naturaalses valguses on parem,” pakkus Andreas. Läksime tagasi akna juurde. 
“Kas sa näed seda, mida mina?” küsisin ma Andreaselt.
“Hea ettekujutusega näen ma tõesti teist triipu ka. Mis nad ütlesid, et KUI on teine triip, hoolimata kui hele, siis on ikkagi positiivne?”
“Nii nad kirja on pannud, jah.”
“No vaatame 5 minuti pärast uuesti.”

Lugesime teki all veel 5 seieriringi jagu minuteid juurde ja piilusime uuesti. Teine triip, mis kinnitab, et hCG tase mu kehas on kõrgem kui tavanormi 5 pügalat, oli olemas. Õrnalt, aga olemas. PÄRISELT? Mul pisarad lihtsalt jooksid. Käisime veel mitu korda seda testi vaatamas eri akende valguses. Noh, uduõrn teine triip on olemas ja kolmapäevasele veretestile astun ma nüüd veidi julgemalt vastu.

Terve ülejäänud päeva tegeles Andreas meie arvutite, telefonide ja muude vahendite süvatestmisega, sest operaator teatas, et majas on viiruseuss. Nad jälitasid seda siin juba reedel, aga ikka olevat kusagil mingi pahalase saba sees. Minu arvuti kontrollis ennast terve igaviku ja lõpuks selgus ikkagi, et oli teine täiesti terve õnneks. Hea seegi. 

Kui Andreas kell 20 töötamise lõpetas, tuli ta kavalalt uurima, et ega mul äkki uut testi pole vaja või midagi. Kui juba nii küsitakse, siis muidugi on! 🙂 

Vaatasin raviminfo lehelt, et ka meie kohalikus apteegis on seda hüpersuperit ja ma ei tea, miks me eile seepärast siis linna üldse sõitsime. Aga muidugi oli see apteek mõni minut varem tänaseks juba uksed kinni pannud. Äkki me eile käisime ka nii hilja? Ülemistesse oleks ehk veel jõudnud, aga kihutada ei tahtnud. Hõikasin siis Andreasele, et:

“Ole pai, vaata Tõ-nis-mäe apteegi kodukale, neil on ka sedasorti test olemas ja nad on 24/7 avatud.”
Andreas vaatas ja küsis siis, et mida ma teada soovin. 
“No vaata, kas nad on avatud!”
“Eee, sa ju just ütlesid, et nad on kogu aeg avatud? Või tahtsid sa teada, kus see apteek asub – Tõõõ-niiis-määäel!” aasis Andreas.
Noh. Vahel ikka juhtub. 🙂

Igal juhul tõime me sealt Tõnismäelt siis sellesama uue testi ära ja kuna apteegitädi oli veendunud, et pakendiinfo põhjal on üks teine test veel palju tundlikum – reklaam ütleb pakendil, et kohe esimesest päevast annab 99% kindla vastuse, hihii, mitte, et see test on kaks korda tundetum kui see mu tänane 5ne test. Aga võtsin siis selle ikkagi kah. 

Süst läks täna teisele, sellele pehmemale, kõhupoolele ja nõel läbis naha kenasti. Valus ei olnud, aga suuuur tumepunane veretilk ilmus kõhule, kui Andreas nõela välja tõmbas. Aga valus polnud ja veri hüübis ka ruttu. 

Homme siis jälle 🙂