3. päev stimuleerimist!
Päeval vilksatas paar korda isegi päike! Andreas kartis täna süstimise hetke vist rohkem kui mina. Oli teine üsna kramplik ja õnnetu olemisega, kui ma süstaldega kohale lehvisin. Esimese nõela keerasin penile liiga suure hooga. Õnneks on neid varuga ja nii panime lihtsalt uue. See tähendab, et Andreas pani.
Torkamised sujusid täna osavalt. Torget tundsin, aga valus polnud. Clexane ise on lihtsalt valus. Vahet pole, kas kiiremalt või aeglasemalt. Ta on valus, põletab. Õnneks ka see valu möödus 10 minutiga. Homme jälle.
Muus osas on kergelt kohev tunne. Ma pole paistes, aga mul on tunne, et ma olen kohev. Haledat karvkatet arvesse võttes on siis järelikult nahk kohev? Või kogu kere sügavale sisse välja? Naljakas tunne on igal juhul. Janu pole nii suur, aga isu pole samas ka. Öösel surid käed ära, päev möödus suremiseta. Ootan esmaspäeva hommikut, et näha, kas ravi mõjub.
Ja teie saage tuttavaks meie pisikese kasvuhoone selle aasta viimase… lavakurgiga. Teate küll, see pikk ja peenike ja ilma okasteta 
See nunnu jõudis isegi lume ära näha enne, kui emataim hinge heitis. Ja ei, Andreas ei harjuta selle avokaadolaadse kurgi peal süstimist. Selleks on tal stressipall. Aga kasvuhoones on veel paras ports tomateid valmimas ja kuna neil on seal veel täista soe, siis saab äkki mõne jõuluks lauale panna 
