Valguse muutjad

Kuigi nüüd kellakeeramisega tundub maailm veidi valgem, siis eks ta tõsi ole, et talv astub reipal sammul meie suunas. Koolis saime me teada, et praegu on just paras aeg suvised, loomuliku valgusega tegemised, varna riputada mõneks ajaks ja süveneda sügavamalt kunstvalguse maailma. Mina, kes ma endiselt teravustamisega siplen, imbusin stuudio uksest sisse suurte kõhklustega. Ma olen elus hea mitu korda stuudiosse sattunud, pildistatava ja kaadritaguse abijõuna, aga ise pilti tegema? Ei, see tundus liiga müstiline ja kättesaamatu.

Esimese asjana jäin mõtlema, et nii, et meie kooli stuudio seinad on mustad. Viimasest ajast meenuvad mulle Vancuga pildistamas käies pigem heledad loomuliku valgusega stuudiod.  Aga ma nagu oleks mõnes mustas ise ikka varem ka käinud. Äkki Eesti Fotos on midagi musta? Mulle meenub suur must kardin? Äkki saab muuta stuudiot tumedaks ja heledaks, sest aknad on neil ju iseenesest suured? Ja kusagil Stockmanni taga oli kunagi Kanal2 või Ajakirjade Kirjastuse tume stuudio? Mina olin tookord beebi-Tannuga poolpaljalt selil maas karvase kanga vahel ja Indrek Arula rippus kusagil välkude-lampide vahel redeli otsas lae all. Mäletan, et mul oli pidevalt hirm, et ta sealt alla sajab, sest kogu see kaadervärk rappus. Aga tema tegi hoopis nalja ja pilte. Ma ei mäleta, et valgus meid kuidagi pimestanud oleks, ju see pooleaastane putukas oleks siis ka kisa teinud, kui olekski pimestanud. Aga seda, et ruum hästi tume oli, mäletan ma hästi ja seda, et sellest imearmsad sumedad soojad pildid said, seda võin ma ka täna, 14 aastat hiljem, kinnitada. Hmm, huvitav, kuidas ja mida ta tegi. Vaat nüüd tahaksin ma seda juba päriselt teada!

Kui keegi oleks mulle kaks kuud tagasi ütelnud, et oktoobri lõpust kolime me stuudiosse, siis ma oleks minestusse langenud või põgenenud. Aga siin ma olen.

Meie esimese stuudiotunni ülesandeks oli kasutada vaid pilootlampi ja tutvuda erinevate valguse muutjatega. Mõni neist oli minu jaoks täiesti uus. Või teate te, mis on nt snoot? Ja seda, et beauty dish näeb välja nagu koerakauss ja sellega saab pehmeid pilte?

 

Esimesed katsed tegime reflektori ja pilootlambiga. Ma olin enne seda hoolega ise lambi ees taustani ja tagasi tatsanud ja poolpime ning kui seadistama hakkasin oma kaamerat, siis läks aeg enne, kui ma tulemuse paika sain, aga mulle meeldisid Tiina ja ta varjud. Valgusallikas oli tema poolt vaadates paremal 45 kraadise nurga all. Oleks mul numbrid paigas olnud, poleks ta nii tume pildile jäänud.

F/4,5 – 1/250 SEC – ISO-1600 – 35 MM

Kui Tiina seisis seinast eemal, siis olid varjud suured ja hajusad. Kui me valgust liigutasime, siis vari kasvas mühinal.

F/4,5 – 1/50 SEC – ISO-1600 – 45 MM

Sigridi pildistamise ajaks olin ma pildi heledamaks saanud. Vari on tema taga tume ja selgepiiriline.

F/4,5 – 1/50 SEC – ISO-1600 – 35 MM
Softbox

Seleriga saime katsetada softboxi. Kohe taipasin, et pean kaameras valgust juurde tekitama. Kohe ikka tublisti. Nagu näha on, siis seisab ta peaaegu seina vastas. Aga tema vari on heledam, hajusam ja palju kitsam kui tavalise lambikopsikuga. Kui Seleri rohkem lambi (softboxi) poole liikus, siis koondus valgus pigem talle ja taust jäi pildil tume. Vari muutus suuremaks, aga hajus tumedasse tausta.

F/4,5 – 1/25 SEC – ISO-2500 – 35 MM

Liisist tegin ma softboxiga teise nurga alt pilt. Lamp on tema ees ja ma ise asusin pildistamise hetkel küljel.

F/4,5 – 1/25 SEC – ISO-2500 – 50 MM
Softbox koos kärjega

Järgmine põnev asi oli suur softbox kärjega. Meie jaoks oli see kõige hiiglaslikum lahendus. Tulemus oli oodatust tumedam ja varjud seinal teravamad kui softoboxiga. Kärg softboxi ees tekitab rohkem suunatud valgust, sellest siis vast ka tumedamad varjud? Samas miks pilt niipalju tumedam on, kui kiired rohkem suunatud on? Seda peab veel avastama ja katsetama. Minu pildid olid kõik liiga tumedad ja fookusest väljas.

Beauty dish

Beauty dishi kasutamisest mul ka pilte pole, sest need läksid fookuse nahka. Küll aga oli tulemus huvitav, soe ja pehme. Varjud on hajusad, valgus on üsna hämar, aga veidi valgem kui softboxiga.

Snoot

Minu suur lemmik ja täiesti uus avastus oli snoot (hääldus: snuut). Tagurpidi koonus, mis keeratase lambi ette ja see suunab valgust väga konkreetselt.

Sellel pildil on snuut Sigridist kaugemal ja tänu sellele on ka ümmargune suunatud valguslaik seinal suurem. Vari on tume ja selge. Kui Tuua valgusallikas lähemale, muutub ka valgusring kitsamaks, selle serv on teravam ja peab vaatama, kus ja kuidas pildistatav asub. Samas saab sedasi tekitada meelega varjuefekte.

F/4 – 1/25 SEC – ISO-2500 – 35 MM

Kuna me suures pundis pildistasime, siis kaamerate küljel plinkis nii rohelisi kui punaseid lampe ja vahel saime me teineteise tööga kaasnevaid efekte ka tabada.

F/4 – 1/25 SEC – ISO-2500 – 35 MM

Tiina seisab koos snuudiga seinale veidi lähemal ja sellest on ka vari seinal Taust on külgedelt praktiliselt must ja seinale jääb vaid hajus valgussõõr koos suure varjuga. Tiina juuste vari andis meile põhjuse itsitada, et teda jälitab Darth Vader 🙂

F/4,5 – 1/25 SEC – ISO-2500 – 35 MM

Aga snuudi valgus on vahva. Teistmoodi ja selline natuke müstiline.

F/4 – 1/25 SEC – ISO-2500 – 50 MM
Snoot kärjega

Ja siis panime me snuudi ette sõela meenutava kärje. Ma pakun umbestäpselt, et kogu kaadervärgi ava suurus on ca 10-15 sentimeetrit? Valgus oli rohkem suunatum ja tumedam. Vari Tiina seljataga kadus ja taust sumbus pimedusse. Käsi valgusallikale lähemale suunates sai ta endale näkku joonistada huvitavaid varje.

F/4,8 – 1/25 SEC – ISO-2500 – 50 MM
F/4,8 – 1/25 SEC – ISO-2500 – 50 MM
Valgusvärvad

Viimasena katsetasime sel päeval valgusväravaid, mida maakeeli (tegelikult ingliskeelse laenuna) laudausteks kutsutakse.

Kui väravad on laiali lahti, siis polegi nagu suurt vahet meie esimeste tavalise kopsikuga katsetega. Valgus näkku on terav. taust on üleni heledam. Vari on vastavalt Seleri liikumisele ja asukohale ehk et kui ta on taustast kaugemal, siis on vari suurem ja hajusam, kui lähemal taustale, siis tumedam, väiksem ja teravam.

F/5 – 1/25 SEC – ISO-2500 – 50 MM

Kui väravaid veidi koomale panna, siis muutus üldpilt sama seadistusega kohe tumedamaks. Seleri seisab sama koha peal samas asendis, aga tema vari on suurem ja tumedam.

F/5 – 1/25 SEC – ISO-2500 – 50 MM

Ja jällegi, kui teistega koos pilte teha, siis võib saada huvitavaid efekte. Saab värve ja lisavarje! 🙂

F/5 – 1/25 SEC – ISO-2500 – 50 MM

Tore kaadritagune pilt ka Selerist ja väravavahist Tiinast.

Ja siis viskus pildile Liis. Seleri oli kenasti ontlikult seal sesinud ja siis nagu ei saanudki asjast aru, aga kui Liis on käed laiali sirutas, siis läks asi huvitavaks. Või on see hoopis hullust lainurgast tingitud? Nii palju ju ikka varjuga ei manipuleeriks see nurgavahe? Aga vot see on alles vari!!

F/3,5 – 1/40 SEC – ISO-2500 – 18 MM

Olles kogu seda suurt uute asjade segapudru nüüd kodus mõnda aega kaalunud ja mõõtnud on selged järgmised asjad:

Stuudios, eriti kui seal veidigi pimedam on, teravustamine on kohutav. Õueloogika ei toimi. Automaatse fokusseerimisega pole mitte midagi teha, sest teravate piltide lagi on kogutuelmist heal juhul 5 protsenti, See pole ok isegi minu jaoks. Käin ja kraabin taas uksi, et ehk me saaks lõpuks ka sellest koolis rääkida, sest manual, juutjuub ja guugel pole siiani abiks olnud mulle.

Mida ma veel vaatasin oli see, et ma seisin paljude piltide tegemise ajal väga kõrval, sets ma ei tahtnud trügida. Võimalik, et see mõjutas mingil määral valgustest arusaamist, aga eks seda näitab tulevik, Äkki isegi ei mõjutanud.

Kokkuvõttes sai selgeks, et softbox annab nagu nimest eeldada pehme valguse tulemuse, selle ees kärg muudab asja veidi konkreetsemaks ja tumedamaks, Snuudiga saab käige suunatuma valguse ja kui selle ette veel kärg panna, siis saabki sellist isemoodi lava- ja ööliblikavalgustunnet luua. Valgusväravatest ja beauty dishist ei oska ma suurt midagi veel arvata. Eks kõike peab veel ohtralt katsetama.

Ja nüüd lähen taskulambiga vannituppa katsetama, sest ma tahan ikkagi päriselt aru saada, et mis vahe on varjudel, kui objekt liigub valguse ja tausta vahel ja kui valgus liigub paigas tausta ja objekti suhtes edasi ja tagasi. Seal oli mingi vastukäiv loogika ja ma pean sellest aru saama. Mudelid on head. Kui aru saan, räägin teile ka. Ja kui aru ei saa, siis homme on juba järgmine tund.

 

Nalja ka. Andreas on terve õhtu õppinud oma eesti keele A2 eksamiks. Ma vahelduseks püüan siis temaga ka eesti keeles rääkida. Teatan:

“Nii, läheme nüüd koos vannituppa. Võta taskulamp kaasa!”

Ta vaatab mind hämmingus ja küsib murelikult sulaselges eesti keelest:

“Kas sul on ussid?”

Johhaidii, mida veel!? See, et koer sai nädal tagasi ussirohtu suure taidlemise peale on vist kustumatu mulje jätnud? Muhahaaa!

“Eiiiiii! Me läheme varje otsima,” voolin ma aeglaselt ja püüdlikult vastuseks. “Mul on vaja, et sa lampi hoiad!” lõkerdan naerust kõveras vannitoa poole kooberdades.

Jälgi mind Facebookis:

Leave a comment