Juhhuu, ma tahan teiega jagada kohe, nüüd ja praegu oma mõtteid! Sain just oma National Geographicust tellitud DNA (Genographic projekt) analüüsi tulemused kätte! Minu näitel tuleb kenasti välja, et polegi need eestlased nii segunenud, kui arvata võib ja ma ei ole kindlasti erand :)Panime tulemused Andrease omadega (tal on need juba mitu aastat olemas) kõrvuti ja päris põnev oli meie esivanemate teekonda nö aegade algusest alates jälgida. Meie mõlema esivanemad asusid Ida-Aafrikast põhjasuunas teele ca 67 000 aastat tagasi.
Ca 60 000 aastat tagasi jõudsid nad Aafrikast Araabia poolsaarele ja enne 5000 aasta möödumist olid nad juba kumbki oma teed läinud, sest ca 55 000 aasta tagasi võtsid minu esiemad, kes sel hetkel olid jõudnud praeguse Türgi aladele, suuna põhja. Andreasel liikusid nii ema- kui isaliin aga esialgu hoopis suure kaarega Mustast merest mööda ja Kaspia merest ka mööda ja siis sealt tagant suure kaarega alles tagasi tänapäeva Euroopa alade suunas. Nad tegid siinkandis oma pisemaid jõnkse ja siia nad lõpuks pidama ka jäid. Euraasias segunesid nad kohaliku inimeselaadse tegelasega ja hiljem, paikseks jäädes, ka pisut lähiümbruse, nt Vahemere maade rahvastega. Tulemused näitavad, et tema eellased on olnud siin väga kaua paiksed.
Minu eellased suundusid Musta mere äärest põigeteta otse üles. Seetõttu on minu liinil olnud ka topeltvähem kokkupuuteid neandertallastega kui keskmisel Aafrikast väljarännanul. 40 000 aastat tagasi kaldusid nad oma põhjakursilt vaikselt läände, Uurali mäestikku jäi minu esiemadel põikamata ja ca 28 000 aastat tagasi jõudsid nad meie aladele, sinna, kust ma täna ka päriselt tulen. Edasi olid nad suht paiksed ja liikusid vaid jääpiiriga Soome ja Eesti aladel üles-alla. Sealjuures jäi minu esiemadel segunemata skandinaavia päritolu verega.
Huvitav on tulemuste vaatlemisel see, et nii igavat liini ei leia maailmas just palju – enamus on päris kirevalt kokku miksitud, kui osad Aafrika piirkonnad ja väga eraldatud paigad maailmas välja arvata. Minu pärilikkuse infos on jälgi kahe suuna kohta – 58% Soome ja Põhja-Siberi liin ja 42% Ida-Euroopa oma ja lisatud on, et see Ida-Euroopa liin on lisandud hiljem juba kohapeal elades, väga tõenäoliselt mitte varem kui kahe viimase aastatuhande jooksul. Kõik. Ja kui nüüd vaadelad mulle kõige lähemaid üldiseid rahvuskogumeid – soomlasi ja venelasi, siis minus on samapalju Soome-Siberi liini kui keskmisel soomlasel, aga neil on muuhulgas 1/5 ka skandinaavia päritolu materjali pagasis. Mul pole mitte üht grammi. Ja keskmisel soomlasel on ka 7% Kesk-Aasia päritolu, mul jälle null. Ida-Euroopa päritolu on soomlasel seega jupp maad vähem, ehk vaid 11% minu 42 vastu, aga nagu juba öeldud, siis see on üsna hiljuti kogutud materjal.
Samas keskmisel venelasel on 20% vähem Soome-Siberi liine kui mul ja ka Ida-Euroopa liine on neil 10% vähem kui mul. Sest nemad on segunenud rohkem Kesk- ja Ida-Aasia ning Lääne- ja Kesk-Euroopa päritolu liinidega. Veel veidram on see, et keskmisel venelasel on ka 3% Skandinaavia päritolu materjali. Mul, nagu öeldud, null.
Ja siis üldised tulemused. Sellise emaliini päritolumaterjali pagasiga nagu mul on, leiab inimesi põhjapoolarjoonelt ja selle lähemast ümbrusest. Tugevalt sarnane on see pilt Euraasia põhjaosas ennast sisse seadnud küttide-korilaste järglastele, kes elasidki kogu aeg jää piiri peal – vahepeal kaugemal põhjas, vahepeal liikusid veidi allapoole, et loodustingimustes toime tulla. Põllupidamisest, nende elupaiga valikuid arvestades, ei arvanud nad suurt midagi. Huvitaval kombel on sarnase päritoluga inimesed aastatuhandete jooksul liikunud siit edasi siia- ja sinnapoole mööda poolarjoone piiri. Seega on mul sugulasi Venemaa põhjaservas, Alaskal, Kanadas, Põhja-Ameerikas, Gröönimaal. Inuiitide populatsioonis on endiselt sarnasused minu päritolunipildile. Ja loomulikult ka Soome-Rootsi saamide seas.
Andrease kireva pildiga võrreldes on minu pilt ju üsna igav – lihtsalt tulin ja olin ega segununeud teel sihtkohta eriti kellegagi. Kui me nüüd omavahel paljunema peaksime, siis see lööks laste pildi küll segi, aga ehk ongi siis nii põnevam 😉
Mille peale ma aga selle analüüsimise tulemusel mõtlema hakkasin – me, eestlased, oleme kõik kasvanud ju selle aastasadade pikkuse orjapõlve teadmisega ja sellega, kuidas võõrvallutajad meie maast ja meist endist ikka ja jälle on igas suunas üle käinud. Me ikka arvame, et ei meil saa olla mingit puhast oma piirkonna verd. Seda, mida antud test minu kohta välja luges minust ja mu päritolust (mitte midagi muud teades kui vaid seda, et ma naine olen), seab asjad küll palju paremasse valgusesse. Ma ju arvasin ka, et ma selle pika ootamise järel neilt mingi värvikireva lehviku saan, kus on kirjas kõik iseloomulik, meie lähematele ja kaugematele vallutajatele-anastajatele, aga ei midagi. Eestlane olen ja eestlaseks jään!
Sel ajal kõik paljud kampaania korras praegu kuulutavad, et nemad jäävad, saan mind kindlalt kinnitada, et mina olen. Ükskõik kus, aga alati olen ma eestlane 🙂
