Täna on emadepäev. Viimased 8 aastat olen ma sel päeval käinud Estonias Aasta Ema väljakuulutamise pidulikul aktusel.
isetegija.net käsitööfoorumil on olnud imeilus traditsioon sel päeval anda Aasta Emale üle kamba peale kootud villane lapitekk. Selle aasta tekk oli juba 9 ja ühtlasi viimane. Älin, kui projekti idee autor oli üleandmisel kohal kõik 9 korda. Mina liitusin teisest aastast. Freddy, kui läbi aastate vast kõige suurema panuse andja teki valmimisse, oli meiega koos 7 aastat. Ematekile, nii nagu me seda kaunist peent kätetööd hellitavalt nimetasime, lisaks valmis iga aasta sügisel ka sini-must-valge heegeldatud Isatekk. Ka seda käisime me kolmekesi kui isetegija-foorumi esindustiim Estonias Aasta Isadele üle andmas. See oli suur au ja väga eriline tunne olla osa sellest tähendusega tegemisest.
Tekile lisaks andsime me alati kaasa ka “õnnitluskaardi”. Esimestel aastatel said kõik Emad ja Isad minu joonistatud Eesti presidentide pildi, mille raami tagumisele poolele oli kinnitatud pühendus ja head soovid. Kolmel viimasel aastal asendasin Emadele antava presidendi-pildi enda Päikesesõle pildiga. See kandis endas just seda õiget naiselikku energiat ja sobis minu meelest meie heade soovide sõnumikandjaks imeliselt.
Siin nad on, need meie viimased – killuke imelisest isetegijate villatekist Aasta Emale ja minu kaitsev-punases raamis Päikesesõlg. Võib-olla kunagi elustub see traditsioon taas. Unistama peab.
