Anni mõmmid ja kolme peoga beebiõnnitlusi

Ann on tore tüdruk. Selles, et mu tee sellise vahva tegelasega kokku juhtus, pean ma tänama Isetegija-foorumit. Kuidas see täpselt juhtus, et me suhtlema hakkasime, ei suuda me kumbki meenutada, aga kindel on see, et see juhtus ajal, mil mu pisem poiss võitles vapralt oma elu eest kosmoselaevas Lastehaigla reanimatsioonis ja intensiivis. Aga veel enne joonistasin ma talle taksikutsuga koti. Mind paneb alati muigama tõde, mida ema mulle lapsena alati raius, et sõbrad leiad sa koolist. Töölt ehk veel mõni lisandub, aga üldiselt ikka koolist ja kui need ei püsi, siis oledki üksi. Kas on ‘viga’ minus, et olen kiirelt seltsiv või kaasaja suhtlusvahendite paljususes võib vabalt leida uusi huvitavaid inimesi, kellega tõepoolest klapib jutt ja mõte ka ekraanidest eemal. Vast natuke kõike. Igal juhul on mul suur rõõm teada üht Annisugust tüdrukut.

Kui ma valmistusin suvel oma Mõmmi laia ilma saatma, siis oli see just Ann koos oma kahe toetava poolega (abikaasa ja koeraga), kes mul karule kaasapandud saatekirja ka võõkeelseks aitasid sättida. Ann sosistas juba tol korral, et tal oleks ka seesugust Mõmmi vaja. Aga punast ja pisemat. Noh, et saaks nt võtmetele seltsiks pista 🙂

Ma mõtlesin punasele Mõmmile pikalt. Aga ju on mu sõrmed veel liig’ töntsid ja julgus liig’ habras… Seega mõtlesin, et proovin esialgu joonistada. Aga punane Mõmm ei ole päris see, mida ma teha oskan. Aga üks siiski valmis, ekstra Annile. Tulipunase õiega tulipunane Mõmm:

Selle Mõmmi saab ta ise õmmelda-kinnitada soovitud kohta. Kannatab teine edukalt pesta-triikida. Aga siis võtsin riski – joonistasin-värvisin veel mõned karud, aga nii nagu minu maailmas karusid ikka värvitud on ja taustaks pistsin kõrvamõmmidele punase pehme kanga. Suts suurem mõmmisilt sai aga seltsiks kaks tulipunast õit. Et ikka punasem oleks!

Palju õnne Sulle, Ann! Karumõmmilist aastat! 🙂

***

Ja palju õnne ka kolmele pisibeebile, kes alles hiljaaegu siia ilma on saabunud.

Armsad beebitolmused bodid rändasid pisikesele beebiprintsessile, oma tänava uuele mõmmipõnnile ja ühele kauaoodatud pisipoisile! 🙂

Uute seiklusteni!

Jälgi mind Facebookis:

2 thoughts on “Anni mõmmid ja kolme peoga beebiõnnitlusi”

  1. Aitäh, Eva!

    Mind pani kunagi ammu-ammu sulle kirjutama see, et Vantsu oli enneaegne ja sul oli raske. Ja mina olin ka enneaegne ja nüüd olen päris normaalne, eks! 😀

    Aga ei ole ma ei enne ega pärast võhivõõrale niimoodi kirjutanud, nii et… it was ment to be!

    Kalli,
    Ann

    Reply

Leave a comment