Pidu! Isetegija-pidu!

Käisin täna Isetegija sünnipäevapeol. Saab teine kohe-kohe juba viieaastaseks 🙂

Aga nagu meie pidudel ja koosviibimistel ikka, on heaks tavaks enda külge haakida ka nimesilt… mida mul endisel veel olemas ei olnud. Seega tuli see kibekiirelt valmistada. Sattusin hoogu ja tegin natuke seda ja teist veel.

Olen ikka ja alati imetlenud Susa siinset blogi, aga tema jutublogisse ma lausa armusin ülepea kohe esimesest pilgust. Kõik need vahvad reisimuljed ja pildid.. Mõtlesin alati, et hääl meelel sätiks end tema taskusse.. Selle mõtte tegingi ma omalt poolt teoks. Nüüd mahun ma Susa taskusse, kui ta mind kaasa soovib haarata! Ja et tal selleks rohkem põhjust oleks, siis soojast päikesekollasest peidukohast saab vajadusel alati näpuotsaga haldjatolmu haarata. Midagi saab sinna kindlast veel peita 🙂

See, et mulle meeldivad konnaprintsid, pole mingi uudis. “Anna mulle musi” – koti pildi tegin ma algselt iseendale. Keerulisel ajal, mil sai loodud Mustika keskusesse armas printsessituba. See musikonn on üks ütlemata nunnu tegelane. Hüppas teine uljalt krooksatades nüüd ka tillukesele käsitsiõmmeldud kotile ja tuli peole hästi häbelikult kaasa. Kui aga suuremaks oksjonipidamiseks läks, puges konn peidust välja ja teatas, et tema tahab musi. Alghind oli 1 raha.

Suuremat mänguasjade koostegemist meil välja ei kujunenud, aga kraam oli mul kaasas. Üks ja teine tegi juttu ja joonistas mu algselt karu jaoks tehtud lõike endale koju kaasavõtmiseks. Selle toel saab ju pisikeste muudatusetega vägagi erinevaid tegelasi valmis meistredada. Eeskujulik isetegija Älin ja asus aga agaralt asja kallale ja lõikas minu universaallõike järgi välja oranzhi jänese. Samal ajal käis ka oksjon.

Ja siis tuunisime Ritaga kaasas olnud nööbivaranduse abil jänksile ka isikupärase silmnäo. Täiesti juhuslikult ladusime silmadeks hiigelssured nööbirattad minu tavapäraste täppsilmade asemel ja need olid jubevahvad. Lõpuks sai jänks Älin ivalikul sobivas toonis silmad ja ninaks EÕM punase nööbi 😀

Ja oligi käes aeg kuulutada välja selle aasta isetegijad… Sokike ja Susa! Sokike oli samal ajal teisel peol, aga meiega oli sama maanurga Tumevalge, kes sirutas käe kõneaparaadini ja vajutas helistamise nuppu:

Ja päris õige Sokike oligi võluväel üle mere Tumevalge kõrva vastas! Meie kõlav aplaus ja ovatsioonid. Tumevalge võttis pidulikult Sokikese nimel vastu Tubli Tunnustuse Märgi:

Ja siis sõime me torti. Suuuuurt Isetegija-juubelitorti 🙂

Sellise söömaaja järel tuleb igaks juhuks pilt peeglisse heita ja eneselt karmilt küsida, kas võib veel patustada või aitab kah…

… ja siis avastasin, et mu eriti oluline ettevalmistus peoks – nimesilt – on veel jäädvustamata! Seega astusin järgmise peegli ette ja..

Kes ütles, et nimesilt peab olema rinnas? Minu sildid on sedapuhku hoopis kõrvas. Nii olen ma tuvastatav mõlemalt poolelt 😀

Vahva kooviibimine oli, aitäh!
Palju õnne ja pikka iga Isetegijale!
Palju õnne, nobedaid näppe ja toredaid tegusid meile kõigile!

Jälgi mind Facebookis:

10 thoughts on “Pidu! Isetegija-pidu!”

  1. Tumevalge oo ju, jah, omaküla inime. Ma vahest helistan talle, kui elekter ära, et kas säälpool külaservas on sama pime. Sestap tal minu number olemas. Temata oleksite pidanud tiitli kellelegi teisele andma. 😀
    Aitäh, armsakesed!
    No ja tundub, et te nägite seal peol välja üks stiilsem kui teine. Kõrvarõngas-nimesilt/-sildid on ütlemata originaalsed!

    Reply
  2. Lihtsalt kõik nii vahva!! 🙂
    (ja Oskari ema kiidad küll ilmaasjata (kuigi punastan siin häädest sõnadest kõrvuni), see poiss ajab oma asja täitsa ise. Kojutulles torgati lepatriinu haaknõela otsa, ja arvati, et ma peaks ta järgmiseks oksjoniks registreerima – tal on üks pross müüki vaja panna :P)
    See jänku algus oli ütlemata vahva, kahju et ma lõppu ei näinud. Ja tegelikult on mul nii hea meel, et sa sellele sünnipäeva mind kutsusid ja ma ennast (Oskari tugeval tagantsundimisel) kokku võtsin ja kohale tulime 🙂
    Kallid teile!

    Reply
  3. Kallid Sulle, Pisihaldjas! Sa oled mul nüüd kindlalt taskus – esimene reis oli kinno Kasside ja Koerte filmi vaatama 😉 Loodan ,et meeldis 😉
    Imearmas üllatus igal juhul! Ja minu lemmikvärvi – kollasega! Aitäh 😀

    Reply
  4. Aitäh teile!

    Kallid Sulle, Krista ja Oskule ka üks sõbralik müks 😀

    Susa, film oli nii põnev, et ma pean seda poistega koos uuesti vaatama minema 😛 Ja kollane värv ei olnud juhuslik valik. Vahvaid koostegemisi! 😉

    Reply
  5. Väga toredad haldjad said kõrva! Ja sul on õigus-mitteäratundmine on võimatu! Loomulikult on lahe ka konnaga kott! Ja tore,et pidu lahe oli.

    Reply

Leave a comment