Ahv Aadu

Kui me minu lapsepõlvekodusse tagasi elama kolisime, siis eriti õnnetu välimusega köögist, mida remonditi viimati eelmise sajandi keskpaigas, sai sammu-sammult uus ja värske ruum. Kui seinad olid valgeks võõbatud, rõõmsalt alguses roosad ja siis oranzhid liistud paika pandud, roheline põrand maha seatud, soemüür kaetud mõnusate oranzhide plaatidega, mille vahele oli roosa vuuk… vaat siis jäi üle veel vaid köögimööbel hankida. Või siis ise teha. Ikkagi isetegija! 😉

Pealtvaatajate umbuskliku kulmukergituse ja sõbra pisukese füüsilise abiga sai püsti korralik-kelmikas täispuitmööbel. See oli mu peas keerelnud, paberil peeneimate osadeni läbi joonistatud ja sobis sellesse ruumi ja selle ruumi elanikega valatult. Selles korteris ei elanud ma sestpeale oma kahe pojaga enam kolmekesi. Sellest sai korraga Pisikese Haldja Laste Kodu, sest asus see ju ometi Muinasjutumaa Võlumetsa Haldjaorus. Sellest hetkest, kui me köök, kodu süda, jumet hakkas võtma, asus siia elama palju vahvaid tegelasi. Ja nii mõnigi neist on oma elupaigaks valinud just köögi. Nõiaköögi. Aga mitte kurja nõia vaid nõiduslikult laheda köögi.

Üks selline vahva tegelane on ahv Aadu. Tema oli kõige esimene, kes meie kööki sisse kolis ja ahjualuses kapis endale elamise sisse seadis. Õige pea avati tema kasepuust maja ülemisel korrusel pisike poeke ‘Alati Midagi Head’. See on selline pisikese luugi ja käepärase lukuga poepesake, kuhu pisikesed käed kenasti ligi pääsevad ja sellest ei sünni üldse midagi halba, sest ahv Aadu armastab lapsi ja tema poeke ongi ennekõike just neile mõeldud. Kuigi, mis seal salata, olen minagi vahel nii muuseas sinna sisse põiganud. Ikka lootuses leida midagi head põskepistmiseks. Reeglina sealt vähemalt kuivatatud puuvilju ka leiab.

Aegade jooksul on poeke ajutiselt ka varjendi ja varjupaiga otstarvet täitnud. Aadu poeluuk on lastele alati avatud ja samas ei pääse eriti tearavate ja sügelevate hammastega neljajalgsed taskutraktorid (loe: nahkhiirkoerad) sinna ligi. Igati turvaline ja hea peiduipaik!

Aadu on küll väga osav tegelane ja vahel on tal õnnestunud lastele mitte millsestki midagi ka võluda. Pisikese haldja abiga muidugi, aga see jäägu meie saladuseks. Aga üldiselt on poisid aru saanud, et selleks, et ahv Aadu “Alati Midagi Head” poes oleks võimalikult lai sortiment ja need kõige paremad ja lemmikumad palad, vaat selleks on vaja Aadut aidata ja teda varustada. Tal endal on poepidamisega piisavalt sahmerdamist ja tee kohalikku toidukaubamajja ka lühikesi jalgu ja liaanide puudumist arvestades ütlemata pikk ja raske.

Selleks, et Aadule vajalik kaup eksimatult kohale jõuaks, joonistasin poistele Aadu pildiga koti. Mitte liiga suur. Mitte ka liiga väike. Täpselt Aadule ja tema poeksele sobiv. Täpselt paras poistele kauba tassimiseks 🙂

Ja lisaks vahvale Ahv Aadule, kelle suuremad seiklused ma kunagi isegi üles kirjutanud olen, elab meie juures veel terve hulk teisi tegusaid tegelasi. Näiteks kraanikausi aluses kapis elab Prügi Sorteerimise Keskuse Brigadir Rott Ruudi ja lae all, seal, kus õhk omatahtsi liigub elab Katusekass Kõdi Korstna Kontor. Ja siis on meil veel Pehmete Pesukarude Pesule ja Põrsasaba Puhvet ja suures toas on suur 4ruutmeetrine Hülge Lesila ehk Jääpank lesimiseks, mängimiseks ja milleks kõigeks veel. Ja hiigelsuur lahe lohe kaitseb meie kindlust ja haldjaid ja haldjatolmu on nagunii kõik kohad täies. Nii me siin elame oma päris võlumaal Haldjaorus, lillede ja loomade ja Nõmme-liivase maa ja rongide ja raudteetammi järskude nõlvade ja sositavate mändide ja kõigi teiste ronimispuude keskel. Nii ongi kõige parem! 🙂