Tervitused lohede, poiste ja mängude maailmast!
Tegelikult on nii palju juhtunud ja juhtumas ja kogu elu on antud hetkel totaalselt pea peale pööratud. On tegemist, et sadulas püsida ja kinni hoida. Kuidas see oligi, et suurim needus on elada muutlikel aegadel? Ja need ajad on ohhh kui muutlikud hetkel, aga samas väga põnevad. Kui kõik kenasti laabuma hakkab, siis kuulete neist tegemistest kindlasti 🙂
Mõned päevad tagasi käisime taas külas oma “eest-oma-puu” konkursi kilbil. Ta on endiselt veel vanalinnas Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis väljanäitusel. No või tegelikult ei käinud me ainult vaatamas vaid ka mängimas. Kilbist endast, tema mitmest mängust, nende reeglitest ja paljudest nuppdest saab lugeda täpsemalt 25. mai postitusest.
Nüüd aga mängima!
Ilm oli suviselt soe ja ilus. Vanalinna päevad täies hoos ja linn lisaks turistidele tulvil ka hääs tujus kaasmaalasi. Toetasime kilbi Pikal tänaval hellalt villakampsunil kumeratele päikesesoojadele tänavakividele ja jäime ootama. Ikka mängukaaslasi!
Mängijaid mahub kilbi ümber seda mängu mängima kokku ju neli. Tegelikult vajadusel rohkemgi. Juhul kui sõbralikult meeskonnad moodustatkse. Ja rahvas tuli. Uuris, naeris, tegi pilti ja üks pisike tegelane oli nii julge, et ka oodatult mänguga liituda:
Ja siis nad mängisid. Vantsu selgitas ja Tannu näitas ette:
Siis sai mäng läbi ja hoplaa! kilbil teine pool peale ja puupakud paika ja malenupud kohtadele. Kaks pisikest suurt mõtlejat:
Aga kolm pead on ikka kolm pead:
Lõpp läks hirmus hoogsaks ja lõbusaks 🙂
Malematsh lõppes meeste võimsa võiduga. Naisnupud olid kõik naerust kõhuli kõveras maas. Pisikesed käed korjasid puupakud ja paberinimesed õrnalt karbikesse
Kui mängud selleks korraks mängitud said, läks kilp kenasti koos kaaslastega näituseruumi tagasi. Koostöös poistega saime ka nupud tagasi paika. Väikeste vigadega. Aga küll järgmised mängijad need paika tõstavad! No see oleks nagu tilluke virgutusvõimlemine enne lustakat ajuragistamist.
Sooja suve ja mängulusti teile kõigile! 🙂