Väga roosa :)

See oli vahetult enne Vabariigi aastapäev, kui sõber Särts saatis mulle pildi endast, suurest kõhust ja oma kallist kaasast. See oli üks väga hästi hoitud saladus. Ülevoolav rõõm niitis mu jalust, sest ma ju teadsin, kui pikk ja käänuline ja pisarniiskelt raske oli olnud selle kõhu kerkimine selle imearmsa südame alla. Aga ta tuli. Tuli siis kui ise tahtis tulla. Ja 12. aprillil saabus pisike tüdrukutirts meie maailma. Nimevaidluste keeristes oli kindel vaid see, et esimese kiirkingi pildil olgu jänku, taust roosa. Ja seljale sai kiri ‘meie väike jänku’ 🙂

Väike jänku sai oma roosa jänkubodi kätte siis, kui tal oli juba ka ametlik nimi – Kirke. Nii targalt tulnud tüdrukutirtsule sobib vägeva nõia nimi nagu valatult. Tervitused siinkohal Särtsu Kirkele ja ka ühele teisele pisikesele Kirkele, kelle tulek oli samavõrd tormiliselt kurvikas ja aeganõudev ja kelle elu Ööbikuoru serval on sama helge ja roosa kui meie pisikesel Kirke-nõial siin.

Kuigi mu mõlemad poisid eelistavad roosasid komme, pliiatseid, mänguasju ja käiks vist roosalt riides ka, kui mul neile selliseid pakkuda oleks, siis ma küll pole neid suunanud nö mehelikumate ja metsikumate värvide poole, aga ise usun ikka, et roosa on rohkem tüdrukute värv. Minu joonistatud piltidega roosa värvimiskausta sai synnipäevaks ka üks pisut suurem tirts. Kuna Annu ja minu enda sünnipäevad langevad ühele ajale, siis olin ma parasjagu lummatud südmaelillekestest ja nii sai ka tema kausta kaas sünnipäevavaimus kujundatud.

Kui jutt juba nii rõõsalt roosaks läks, siis ei saa ma roosast südamest üle ega ümber. Soovin tänada teid kõiki, kes te siin ikka vahel lugemas ja vaatamas ja sõna sekka ütlemas käite! On mullegi siit ja sealt tunnustavaid roosasid südamekesi pudenenud ja mul on selle yle hää meel. Aitäh teile Amanda, Ladysoft, ossu59! Kuna see tänujagamine on siin nii lausaliseks muutunud, siis jään siinkohal toppama, oma kümmet ei nimeta, aga kingin selle omal moel kõigile teile, kes te siia tulnud olete! Aitäh! 🙂