Kuidas talvest saab suvi

Leidsime täna postkastist kortsus, kuivanud ja määrdunud ymbriku, millel seisin möödunud aasta 23. detsembri tempel. Seal sees oli meile saadetud jõulukaart. Vaat sulle Eesti Posti. Hea, et jaanipäevaks kohale jõudis. Hea, et seda prygisse ei pistetud, kui see hiljem end kuskilt ilmutas.

Seega veel enne, kui suur suvi peale murrab ja talvine lumekyllus mälupiltides nii kaugeks kauniks valguseks tardub, vaat veel enne seda pean ma teile näitama neid väikeseid tegemisi, mis valmisid vanal aastal. Siin kohal ei saa ma kohe aga mainimata jätta, et meie aia hetkel kogukaim ja kõrgeim hang on oma päikese eest varjatud nurgas endiselt mulle õlani. Seega umbestäpselt poolteist meetrit ja natuke rohkem. Nii et talv veel päriselt läbi pole. Mine tea, äkki saame jaanipäeval veel liugugi lasta või limonaadi käepäraselt lõkke kõrval hangejahedusse ootele pista 😀

Seega on hetkel täiesti paras aeg veel rääkida talvest ja talvistest tegemistest.

Pärljalt kyytlevad jäälilled, lumehelveste karged-kerged mängud ja kylmanäppude vahedate terade veetud kurvilised jooned piparkoogipruunidel puuvillastel taustadel ronisid lahkelt kappidest välja, et end taganeval lumel, aias pensionipõlve pidaval nääripuul ja veel pungadesse mittepuhkenud räsitud sirelipõõsastel end soojas päikesesäras teile tutvustada.

Padi. Piparkoogipadi. Taustmustris põimuvad natuke jahune ja veest või munaga peitsimisest läikiv kyps piparkook. Minu osaks jäi aidata valgel glasuuril oma koht leida sellel toredal padjakesel.

Kuigi Krenholm myyb neid pruune piparkoogikarva nelinurkesid riidetykke käterättidena, siis minu meelest sobivad need ka armsalt linikuks. Pitsiheegeldamine pole minu rida, aga pitsilise jäälillekirjaga on mul omad suhted:

Ma ei saa salata, et talve hetkel tagasi kyll ei igatse, aga vaat piparkooke krõbistaks kyll 🙂

Ja talv andiski lume alt juba välja sulanud vanal sabiinekadakal lahkelt sõbrakäe suvele.

Sätendav piparkoogipadi ja helesinise taeva- või veesilmakarva kiilipadi.

Kiilipadi lähemalt ka:

Natuke nalja ikka ka. Sellist Aasta Ema Lapiteki lappe kudusin ma koos Äliniga. Istusime kumbgi minu juures oma kudutyki kyljes ja lõime, kudusime ja jälle harutasime. Vaja oli asi ju kindlalt mõõtu saada. Lapsed sibasid samal ajal ringi ja meie klõbistasime nohinal varrastega. Pärast järjekordset metsa läinud katset küsin Älinilt:

“Mitu silma sul on?”

Älin loeb veidi ja vastab: “42”

Tannu, kes seda kõrvalt kuulis, pöörab kiirelt end tädi Älini poole, puurib oma pilgu ta näkku ja teatab sügava veendumuse ja veel suurema hämminguga: “Ei ole! Sul on ju ainult kaks silma!” 😀

Ja mina ei saa nüüd kuidagi emateki lappide kudumise reelt maha. Peabki minema lõnga juurde hankima hehee 😀

Aknalapike veel kord siit- ja sealtpoolt:

 

Teile aga pikk päikesepai ja aitäh, et te olemas olete! 🙂

Jälgi mind Facebookis:

9 thoughts on “Kuidas talvest saab suvi”

  1. Tõsine paar proovilappi on sul :D:D Emateki jätkulapid on aga jätkuvalt põnevad, varsti saad omale oma ema teki 😀

    Reply
  2. No erilist lootust mul aasta emaks saada pole, seega pean ise osav olema. Äärepitsi osas pean targemate poole pöörduma 😀

    Reply
  3. Need viimased tegelased on ikka nii lahedad ja padjapüürid on kaunikesed! 😉
    …ehk jõuad sa omalegi emadepäevaks teki valmis! 😀 😀 😀

    Reply
  4. Sulle, armas inimene, aitäh, et Sa olemas oled! 🙂
    Ema teki lapid on jätkuvalt vahvad. Ja triibulisel riidel proovilapp on mulle meelepäraseim. 🙂

    Reply
  5. Ilus-ilus-ilus! Need piparkoogi värvi linikud. Noh ja kui "proovilappideni" jõudsin, mõtlesin, et sa ei peagi alati särke tegema. Sama hästi võid proovilappe turustada! Jessus, ma annaks lapsele magada ja magaks ise ka! Lepatriinu ja mesimumm tooks sellele krunnidega memmele hea une küll!
    Ja see on sul hea idee, igauks võikski endale oma ema teki teha!

    Reply
  6. Vahvad padjad!
    Kallis Pisihaldjas, lugesin Su eelmist postitust – uskumatult palju valu – ma tõesti-tõesti siiralt loodan, et oled sellest välja tulnud!!! Siruta selg välja ja lase päikesekiirel nina paitada ning usu, Sa oled PARIM! Parim ema ja armastaja (too esimene mees oli ehk lihtsalt see igavene enesekeskne hellitatud teismeline ja häbi talle!).
    Kujuta ette, et iga selle loo lugeja võttis tükikese valu nokka ja viis minema 🙂
    Virtuaalsed kallid kaugelt väljamaalt, ja rõõmsat lehekuu ootust!
    perenna

    Reply
  7. see hangejutt on täiesti uskumatu…tõesti…meiie aia kahe meetri kõrgused hanged lihtsalt haihtusid…isegi ei mingit üleujutust…
    (piparkoogimaalingud on mu lemmikud);)

    Reply

Leave a comment