Grillimine on meie mail teadagi popp söögivalmistamise viis. Ka Haldjaorus tuleb seda vahel ette aasta- ja kellaajast olenemata. Eriti siis, kui mina olen väga laisk. No ja ei saa salata, et kargel tähe- ja lumevalgel talveööl on vahva grill lumest puhtaks puhuda ja siis tulel toorest vyrtsiatud lihast ja juurikatest mõnus suu- ja kõhutäis kypsetada. Suveajast rääkimata. Tunnistan, et mina kardan tuld ja hoian sellisest söögivalmistamisest targu meetrite kaugusele. Aga õnneks on mul piisavalt hulle sõpru, kes tuld ei karda ja grillida armastavad. Siiani tuli tegijatel aga hakkama saada väga algeliste vahendite ja võimalustega, noh, minu osa sai täidetud söödava ettevalmistamise ja söömisega. Ja üks asi, millest kogu aeg kõik puudust tunti, oli suur ja hea pajakinnas, millega kuuma tule kohal hea toimetada on. Ja noh, kui Eva ise sedasi syya ei tee, siis peab iga mees ise ka kambüüsis kapten olema 😀
Ja kuna silmamõõt on vahel hämaruses petnud, siis lisasin ka õpetavad sõnad:
Kinnas läks kasutusse 😀
Meemist ka 🙂
Susa andis mulle edasi teatepulga, et meenutaksin pisut möödunud isetegemisaastat. Aitäh, vahva on pisut ka tagasi vaadata 🙂
Reeglid ise sellised:
1. too esile oma nyyd juba möödund aasta lemmiktöö(d) käsitöövallas ning kirjelda lühidalt, mille poolest on see sulle hingelähedane. Töid võiks olla kuni 2
2. saada meem edasi paarile käsitööblogijale
1. Vaatasin oma blogi ja mõtlesin jupikese. Mitu tööd on kustumatult meeles ja sydamele väga lähedal. Isale tehtud valge kast, linnukestega lastemööbel, käisealase mustrist edasi arendatud rahvuslik juurikakott, mitmed särgid, aga see kõige-kõigem värk oli ikka vist lõpuks valmis saanud Pisikese Tita Raamat:
Puhtakujulisest käsitööst (käsitsi joonistamine ja kirjutamine) arenes see kyll lõpuks edasi ja peagi on loota, et sellest saab ka kohe päris õige trykitud raamat. Aga just see kauatehtud kaunikene oli minu möödunud aasta kõige armsam ja kallim istegemine ma arvan. Selleks aastaks on plaanid juba idanema pistetud. Näis, kas tuleb ikaldus või saab ehk asjast asjagi 😉
2. Edasi saadan selle meemi Sibulaplixile ja Kristabile. 🙂
5 thoughts on “Krõbe pajakinnas”
Vahvad saavutused igatahes. Omanäolised ja südamega tehtud:)
Kinnas on ka äge:D
Vahva kinnas !
Ja see raamat oli sul üks ütlemata vahva tegemine tõesti !
Mulle meeldib Sinu raamat ka. Ja pilt raamatust koos titaga, kes polegi enam nii tita. On sel poisil alles naeratus! 😀
Tere. Käin siin ikka ja jälle uudistamas, kui kauneid asju sa valmistad. See raamat toob jälle meelde need haiglapäevad, kuhu veidigi rõõmu tõid just palatikaaslased. Sind tervitavad Karmeli koos Lenna ja Tristaniga, kes saab järgmisel nädalal juba 4-kuuseks!
Aitäh! 🙂