Töövahendid, mida ma kasutan

Kangale joonistamise protsessi jätkuks pistan siia siis ka töövahendijutu nii puidu- kui kangale vajaminevatest tarvikutest 🙂

Puitmaterjalina olen kasutanud nii ehituspoe liimpuitplaate kui valmis viimistelamata toorikuid. Neid leiab Tiimarist ja saab ka otse tootajatelt vahel. Laudade puhul on olnud lihtsam osta poest valmistoode ja see siis vajalikult pinnalt puhastada, aga see on omaette teema. Toolidega on keerulisem. Ideaalsem oleks leida töötlemata toode ja siis ise seda vastavalt töödelda enne joonistamist.

Puidu puhul on enne joonistamist soovitav pind kergelt lihvida ja mina olen ka peitsinud, sest äärejoone-markerid kipuvad kõik ‘ujuma’ puhtal puidupinnal. Lihvin käsitsi. Enamvähem siledad pinnad käin yle veel 120 või 140-se liivapaberiga. Karedamat pinda võib muidugi alguses ka jämedamaga siluda, nt 60-sega.

Peitsina olen aastaid eelistanud värvitut või valget Beckersi oma:

Reeglina peitsin kolm korda. Seega siis töökäik on lihv-peits-kuivamine-lihv-peits-kuivamine-lihv-peits-kuivamine-lihv. Vahel juhtub, et tuleb mõni tööring lisaks. Mõni puit ajab lihtsalt hirmsasti pinde välja niiskust saades. Ja karedale pinnale joonistada poel mõtet, inetu jääb.

Ja siis joonistan harilikuga pildi. Õrnalt. Ja siis värvin. Vanasti kasutasin tavalisi tuubi-akryyle. Aga mu lemmikud on Lefranci Deco matid värvid. Läikivatega võib ka, lihtsalt ma ise eelistan matti pinda. Läikivate Lefranci Decode eeliseks on see, et neid saab kasutada rohkematel pindadel. Kui ma ei eksi, siis ka glasuurplaatidel jms? Vineerile suuremaid pilte tehes olen värve seganud ka Caparoli nii mattide kui läikivate seinavärvidega. Deco omad siis olnud lisatud sobiva tooni andmiseks.

Minu purgikesed näevad välja sellised:

Puidu puhul teen mina piirjooned pärast värvimist. Reeglina markeriga, kuna selle joon on yhtlasem ja peenem. Lakkimist, olgu nad nii vee-, rasva- ja mille kõige muu kindlad, markerid ei armasta ja seda olen ma aastate jooksul korduvalt katsetanud nii ja naapidi. No enamus neist lähevad hirmsalt laiali. Uskuge, meie turul vist ei leia enam marekri- ja tintekasorti, mida ma katsetanud pole. Tunnistan, viimased katsed on nyydseks kyll juba aasta vanad. Ehk on midagi uut ja paremat tulnud myygile.

Igal juhul esemetel, mis on peitsitud ja joonistatud ja võibolla ka hiljem lakitud olen piirjooned teinud pildil keskel asuva Piloti Uniball micro tintekaga, sest see ujub kõige vähem. Kui teist keegi teab, kust neid veel Eestist saab, oleksin õnnest ogar. Minu viimased tõi kunagi sõbranna Soomest. Kuulots kipub kergelt kuluma. Kasutan ise oma viimaseid riismeid suure punnimisega. Esemetel, millel värvin kogu pinna ega plaani lakkida, olen piirjooni teinud pildil parempoolse tintekaga. Suurtel nt vineerpindadel olen piirjooned teinud vasakul asuva paksu ymaraotsalise markeriga.

Esemetel, mis kinldalt lakki vajavad ja tõenäoliselt õue elama kolivad olen piirjooned teinud klaasile ja keraamikale mõeldud värviga. See pysib puidul ka:

Lakkinud olen on töid Tikkurila Kiva lakiga, sets see näib kõige inimsõbralikum olevat.

Aga viimasel ajal olen jätnud kõik esemed peale toolide-laudade lakkimata. Mulle meeldib lakivaba pind rohkem, kuigi pilt on sel juhul veidi rohkem haavatav ja niiske lapiga päris pildi kallale minna ei soovita. Eriti siis just piirjoonte pärast. Samas mu oma poiss on enda päkakastiga, mis on lakkimata, teinud sada ja yks imet ja muuhulgas on see korra kiirelt vannis ja õues vihma käes käinud. Pole teisel häda kedagi. Aga kui lakin, siis ikka korda kolm. Igal kihil lasen enne korralikult kuivada ja vaatan, et õhumulle ja tugevaid triipe sisse ei jääks.

Kangale joonistan kõigepealt piirjooned. Siidiguttaga. Maitse asi, aga mulle istuvad metalltuubid endiselt paremini pihku ja nende joon on peenem ja värvi ootamatuid “purskeid” esineb vähem kui plasttuubide gutadel. Mina eelistan musta, aga neid on igasuguseid toone olemas. Põhiline vahe guttaga siidile ja puuvillasele-linasele joonistamise vahel on see, et kui siidi puhul gutta tõepoolest eristab joonega piirkonnad ja hiljem värvides püsivad vesivärvilaadselt levivad siidivärvid siidil vaid piiratud joonteni, siis muudel kangastel on gutta vaid visuaalse piirjoonena, vedelamaid värve ta kinni ei hoia. Seega on siis värvitu gutta kasutamine mujal kui siidil suht eesmärgitu.

Ja siis värvin. Vasakul Textil värvid tumedale kangale. Paremal uue põlvkonna Deco Textil värvid, kus pinna katvus on märgitud purgil iga tooni kohta eraldi. Ja kangavärvidega joonistan ma ka lõuendile, sest nad kuidagi katavad mõnusamalt minu meelest. Ainus probleem on siis markeriga joonte vedamine. Iga 10-20 cm järel tuleb markerit puhastada, sest pinnavärv kitib selle kinni ja joon ei jää enam ühtlane.

Pintslid on kahtlemata maitseasi. Mulle meeldivad Raphaeli omad. Kasutan neid nii puidul, kangal kui ka näkku joonistamiseks 🙂

Värve segada ja vajadusel neid ka hoiustada saab edukalt yllatusmuna topsides (eelistan pigem neid vanemat tyypi kaheks lahti käivaid topse). Tekstiili omade kohta ei tea täpselt öelda, aga Deco omad on sobivates tingimustes kenasti ka mõne kuu vastu pidanud.

Kõik kysimused ja soovitused teretulnud! 🙂