Täna oli sombusest ilmast ja jaurava Vantsu tujudest hoolimata maruvahva päev. Käisime Chenet’ga Pikal tänaval Eesti Käsitöö Majas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu igaastasel eesi-oma-konkursi tulemuste väljakuulutamisel ja näituse avamise. Sel korral oli teemaks “eesti-oma-kiri”.
Ma täpselt isegi ei mäleta enam, kuidas ja kelle käest ma sellest konkursist kuulsin, aga mäletan, et eelmine väga lahe teema oli möödas ja uus huvitav ootas ees. Aega oli sel hetkel veel mitu kuud. Ja ma küpsetasin seda kirja-teemat oma peas pisitasa parajaks, sest see tundus mulle algusest peale kuidagi väga põnev ja kihiline. Mis on kiri? Meie oma kiri? Kindakiri? Vöökiri? Või ehk on kiri iga muster? Kiri pole ainult kirjutamine vaid tuleb ehk palju suuremast sõnast “kirjama”? Või ehk ka “kirevaks tegema/muutma”? Mul tekkis selle kirja-sõnaga kuidagi oma klapp ja kuna konkursitöid võis olla ka rohkem kui üks, siis viisin võistlusele kolm tööd 🙂
Titabodi-idee oli mul kohe olemas, kui möödnud aasta lõpus järjekordse konkursi teemat lugesin. “Ehtne EESTI tita” oma kaitsva vitssõle ja ja ema ilusa kirjaga vööga õnnelik pisike põnn:
Teisena sai yhel vanal lambil taas kostyymi vahetatud armastatud muhukollase triibustikuga. Vanaema vana lambivari, vanaisa vana lambijalg, minu lapsepõlve lemmikseelik. Pilditegemine ununues muu sagimise keskel, eks klõpsan siis, kui ta koju tagasi jõuab 🙂
Kolmandana… yhel ööl, ehk tegelikult vaid mõni öö enne kõige tagumist kunkursitööde laekumise tähtaega, istusin ja mõtlesin ja nii ta syndis. Hetkega…
Vaadates meie rahvarõivaste imekauneid käistealase tikandeid tabasin end mõttelt, et reeglina on neil kujutatud lilli ja õisi ja lehti ja ehk vahel harva ka marjakesi. Kus on aga kõik suuremad viljad ja annid? Tegin paar katsetust – peakapsas lõi õitsema, kaalikas-naeris kroonisid mustris, porgandid andsid hoogu juurde, salatilehed ja sibulavarred lisasid kergust ja liikuvust ja pit hakkas tõeliselt väviliselt ja mahedalt elama – otsustasin seepeale ümberkujundustööd põhjalikumalt ette võtta. Nii sündiski otse maapõuest ja selle viljakalt pinnalt Eestimaa mahlakatest ja kaunilt kirevatest viljadest uus-tuttav mustrikatke. Juurikamuster, mis elab ja mida saab alati vahvalt meelepäraselt vorme ja värve kombineerides uuesti luua. Usun, et selline kelmikas oma ja samas uudne mustrilahendus sobib suurepäraselt kaunistama nii turukotti, botikusäärt, käterätti, põlleserva kui ka miks mitte köögiseina. Võimalusi on uhkelt palju.
Yks kylg minu rahvuslikust juurikakotist “Kaunis Eesti Köök – Maitsev Eesti Söök” on värviline:
Teise kylje jätsin mustvalgeks. Meelega. Oleks võinud ju teha kaks kotti – yhe värvilise ja teise ainult mustaga, et siis igayks saaks valida koti oma maitsele ja taluvusele, aga kahepoolse koti eelis on ka see, et saab vastavalt tujule kombineerida kumba poolt eelistada kandmisel. Turul- ja poeskäik on ju samuti loominguline tegevus 😉
Esilagu oli see turukotike mõeldud komplekti sama kirja kandvate botikutega, aga olgu kirutud meie kabandusysteem ja minu liiga valiv maitse. Seega on kott nii nagu on. Eks elu ja aja jooksul saab ta ka kirevad kamraadid lisaks 😉
Seesama Köögi-Söögi-juurikakott on nyyd siis ka väljanäitusel Eesti Käsitöö Majas ja tänusõnad minu poolt MTÜ Rahvarõivas armsa tähelepanuavalduse ja auhinna eest! 🙂
Ja ega ma siis niisama tuku siin. Mu suurem poiss sai endale suvehooajaks uue Eesti Poisi särgi.
Seljale on kirjutatud ‘MÕNUS JA MUHE EESTI MEES’, sest seda ta ju kahtlemata on 🙂
‘Eesti oma kiri’ võistlustööde näitus jääb Pikal tänaval Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis veel mõneks nädalaks avatuks. Uskuge, seal on ilus. 🙂
23 thoughts on ““eesti-oma-kiri” – julge juurikakott”
See kott on ikka eriti vahva!
Nii südamlikud teosed Sul! Vaatan ja imestan kuidas Sul küll neid ideid jagub…
Küll Sul on ikka lahedad asjad tehtud!
Väga vinge kott. Noh ja beebi, EESTI beebi on äge!
Fantastiline. Ma just mõtlen siin, et terve miljon raisati tapva kilekoti vastasele kampaaniale, selle asemel oleks võinult Sinult riidest poekotte tellida. See barokne viljarida on ülilahe,
Bodid ja särgid on muidugi ka ületamatud.
Lahedad ideed ja vahva teostus, nagu alati 😉
Dragonfly
superjuurikad 😉
mulle kohe väga meeldib, kui asjadele ja teemadele lähenetakse teisest küljest (ka kolmandast)- Sinul on seda annet ja head vaimu, et neid külgi välja mõelda:)) tubli, tubli, plaksutan läbi blogi Sulle tublimõtlemise eest:D
Oi see on nii äge kott, et lihtsalt sõnu ei leia!!!
Koti mustri idee on lihtsalt silma ja hinge kargavalt lööv! Minu mõttemaailmas maandus see muster juba põlle äärele ja mujalegi köögitekstiilidele. Mõtlemine õnneks joonistamisoskust ei nõua nii et tulemuses ei pea pettuma 🙂 Bodid-särgid on loomulikult äratuntavalt ainulaadne tase omaette! Jõudu ja töörõõmu!
Juurikakott on tõeliselt vahva! Mõnus ja muhe Eesti MEES aga kannab oma särki uhkelt, paistab…mõnusa ema tehtud ju;) Titabody…ahhh, sõnu pole!
Nii tore isamaaline nii body,kui kott ja pojake muidugi kah:)
-lola-
Väga vahvad tööd ja sul on väga huvitav ja omanäoline käejoon (joonistuste puhul).. mulle nii väga meeldiks ise ka riidele joonistamisega kätt proovida. Mõtlesingi, et küsin kohe otse, et mis asjaga sa neid joonistad (kui see suur saladus ei ole)?… muretseks äkki endalegi ja prooviks mida mu ajurakud suudavad välja kiirata 😀
Juurikakoti idee on lihtsalt võrratu!
Issver kui kihft on see rahvuslik juurikakott!!!! Ma ei tea mida sa sööd, et nii lahedad ideed tulevad?!?
Aitäh silmailu ja hea tuju eest 🙂
Rahvuslikud asjadon alati nii vahvad! pole nagu võimalustki, et ei oleks, kas pole? 😀
Aga juurikakott on geniaalne!
Nii vahva body – ehtne eesti tita 🙂 väga väga armas 🙂
Juurikakott on lihtsalt SUPER. Kui ma oma arvuti juurde jõuan, panen enda konkursile saadetud tööd ka üles. Ema käis eile ka avamisel ja ütles, et minu tööd olid kuskil kirstus olnud. Äkki nägid ?? Mustad vilditud vööd, Saaremaa lahttaskute kudruste tikandiga ? Auhindade kätte andmisel oli öeldud ka, et viibin välismaal, kuigi Mustamäe Haigla asub siiski Tallinnas, aga vahet pole :-)Jõudu sulle, eile oleks tore kohtuda seal olnud, aga kahjuks lebasin samal ajal seljauuringutel 🙁
Kalli ja kõike head Sulle;)))
Juurikakoti eest tuleks küll anda ma-ei-tea-mis rahvuslik auhind-orden. Vaat see on idee nad niimoodi käistekirjana sinna organiseerida
PALJU ÕNNE JUURIKAKOTI IDEE TEOSTAMISE EEST! Olin ka näituse avamisel- ja mis veel eriti vahva- tühi kott ei seisa ju püsti- see oligi juurikaid täis!!!! Super- palju õnne igatahes ja Olustvere tibidele ka patjade valmimise eest. MIna nannipunn ei jõudnud nii kaugele. Kuid esitasin ka ikkagi 3 tööd, seekord ei näkanud, kuid tähtis oligi ju osavõtt- ikkagi eesti oma kiri, mida sai jällegi uue nurga alt tehtud. Õnnitlused võitjatele!!!!
Jummel küll, see kott tuli ikka väga vahva! Tahaks oma emalegi sellist kinkida. Ja sellist vöökirjaga body või sipukaid…teadküllmilleks 😉