Sõbrapäeva magus ja karvane

Ma isegi ei nimetaks tänast postitust sõbraeriks, sest sõbrad on olnud mu ymber hoolimata kellast, päevast või aastaajast. Samaga olen ma pyydnud ka ise vastata. Viimaste aastate jooksul olen ma seda õppinud kõrgelt hindama. Veel ei jaksa ma rõõmsalt helistada ja läbi käia kõiki neid häid inimesi, kellele tahaksin täna või tegelikult mistahes päeval öelda, kui kallid nad mulle on. Eks ma jõudumööda teen seda ju nagunii, aga mõttes saadan ma teile kõigile yhed haldjatolmused kallistused ja soovin kõike kõige paremat. Hetkel aga pyhendun neile, kes kõige lähemal. Ma usun, et nii on õige.

Suuresti oma emale mõeldes tegin ma eile komme. Ei hakanud ma eksperimenteerima keedupeedi ja -porgandiga. Tegin lihtsalt häid ja ilusaid komme:

Ylevalt alla ja tagant ettepoole paarikaupa siis sellised maiustused:

– martsipanisydames kuivatatud pehme ploom, domino-toorjuustu segu, katteks valge shokolaad ja kookos
– martipani-apelsinitäidisega komm valges shokolaadis, silmaks tilgake tumetumedat shokolaadi ja roosa kommisyda
– domino-ploomi klassika (ehk nii nagu ma neid ikka olen teinud)
– domino-kirsi
– domino-apelsini
– martsipani-ploomikomm tumedas shokolaadis, peal tilgake valget ja roosa syda
– martsipanis suhkrustatud apelsinikoore tykid, marstipani peal veel apelsinitykke, kõigel ymber domino-segu ja katteks valge shokolaad ja veel magusaid apelsinikoore tykke.

Pisut lähemalt ka:

Korraliku kaose yks häid kylgi on see, et asjad hinnatakse ymber. Nii ma siis yhel kenal päeval siit kindlal sammul ilma igasuguste syymekateta lõngapoodi marssisingi. Tõin sealt nõelad ja kena valiku villaloori. Poest sain ka seebid ja nii mu õhtud siin toksides on möödunud. Lihtsalt ja armsalt. Eeskuju näikse nakkav olevat, sest nii tädi Mumm kui tema noorem poeg kui mu enda suurem poiss on juba näpud valgeks saanud karvaseebi tegemisega. Tannu on kindel, et yks ontlik, kaetud, vilditud seep ei saa kanda muud nime kui karvaseep. No olgu tal siis õigus. Ja teiste lähedaste jaoks on need kujunenud nõutud kingiartikliks 🙂

Pisike valik minu sõbrapäeva karvaseepidest:

Ja ärge siis unustage, et hea sõber on nagu alati värske piss pyksis – kõik näevad, aga ainult Sina tunned selle soojust 🙂

Jälgi mind Facebookis:

20 thoughts on “Sõbrapäeva magus ja karvane”

  1. Oh kui armsad seebid. Ja hoolimata sellest, et ma täna ühe sefiirikorvikese ära sõin hakkas sinu kommide peale suu vett jooksma. Sõbralik patsutus õlale ja kalli sõbrapäevaks!!

    Reply
  2. Katsetasin just sinu doomino-mõtet! Lapsed on sulaselges vaimustuses ja maiasmokast mehele ei julge neid üldse näidata:D Supersuur tänu idee eest, alati räägin ka, kust idee sain – kõigilt on pärast sinu blogi uurimist tulnud supersuur kiitus ka sinu joonistuste-meisterdamiste kohta! (Ja mina nõustun loomulikult!)
    keili.

    Reply
  3. Aga minul tekkis suur äratundimisrõõm: olen teinud täpselt samasuguseid seepe, suur valge süda punasel taustal ja vastupidi! On küll armsad 🙂

    Reply

Leave a comment