Kalad ja konnad

Mul on sõbrad Kalad. Tädi-Kala ja Onu-Kala. No nimi on neil selline jubevahva. Mul on alati natuke kurb olnud, et mul endal ei ole sellise vahva tähendusega nime, mida saaks kuidagi kelmikalt jäädvustada (samas haldjad ajavad vist minu eest ka asja ära ilma igasuguse nimeta) 🙂

Ma enam isegi ei tea, kui palju kalateemalisi asju ma olen neile aastate jooksul joonistanud ja meiterdanud. Suurim kalasaak oli aga aastaid tagasi, kui ma istusin päevi paigal ja tuunisin enda nägemust kaladest. Oli ka põhjust – Kalad heitsid yhte. Oh, oleks ometi inimesi rohkem, kes julgeks pulmas ja ka niisama peo puhul asja võtta julgelt huumoriga 😀

Kalade pulm oli kalavinge!

Ja väga vahva oli ka see, kui Onu-Kala mõni aeg tagasi rääkis, et tal on õde ja õel on tytar ja temale meeldivad konnad. No kohe hirmsasti. Mulle meeldivad ka konnad. Mõtteks oli siis konnaga karbike. Lihvisin ja peitsisin ja silusin ja mõtlesin. Joonistasin konna. Sellise suure piraka tegelase keset karbikaant. No midagi oli valesti. Joonistasin siis konnale kleidekese selga ja mummukee kaela. Ikka polnud nii nagu vaja. Ja siis lihvisin ja peitsisin karbi uuesti puhtaks ja seal nad olid! Mitte yks vaid tervelt kymme konna tahtis karbikaanele tulla! Piiluvad kõik nunnult karbiserva alt. Ei hakanud isegi lilli lisama, las olla konnad isekiskes omas mahlas.

Yks kena konnakonserv Sulle, Anneliis! Ja palju-palju õnne! Krooks! 🙂

PS kas keegi teab, kuidas ööpäevad topeltpikaks venitada? 😉

Jälgi mind Facebookis:

6 thoughts on “Kalad ja konnad”

Leave a comment