Mis puutub pyhadesse, siis pole see minu teema. Mis seal salata, ma olen yksi ja see on maailma kõige masendavam asi minu jaoks. Noh, sisuliselt ei erine ei tänane õhtu ega yksiki järgnev millegi poolest neist teistest õhtutest, mida me siin lihtsalt mööda saadame. Tõenäoliselt on kysimus minu suutmatuses kõigest yle olla ja lihtsalt olla, aga kuidagi tundub see kõik mingisuguse kuriteona, mille eest ma nagu peaks vastutust ja karistust kandma selle näol, et ma ei saa oma rõõmsaid hetki ja tundeid isegi siis jagada, kui kogu maailm korraks heldib ja teeb näo, et hoolimine, armastus ja imed on ikka päriselt ka olemas. Fakt, et mul on lapsed, muudab selle olemise veel raskemaks, sest ma ei oska teeselda ja teha nende jaoks nägu, et täna õhtul oleme kõik koos korraga jube rõõmsad. Kuigi, eks ma annan endast parima. Aga neid ju ei peta. Ja hirmus on see, et ma polegi ainus kurvameelne. Tegelikult on meie seas neid palju, kel pole põhjust rõõmustada ja hõisata ja tunda end turvaliselt ja õnnelikult. Ei täna ega yhelgi muul päeval. Reeglina on need inimesed lihtsalt vait, nii on turvalisem, nii ei tee kellelegi tyli ega pea ka veekalkvel silmil aru andma. Kas me märkame neid inimesi endi ymber? Mured ja kurbus peletevad ja kui sa seda ausalt välja näitad, siis mõned ehk esiti püyyavadki toeks ja abiks olla, aga pikemas perpektiivis nad lihtsalt kaovad. See tume olek oleks muidu nakkav või on seal heledamal pooel lihtsalt mugavam ja toredam olla?
Eelmisel aastal oli Vantsu parasjagu sel ajal hinge vaakumas ja ‘tänu’ sellele läksid pyhad mööda muude mõtete tähe all, aga sel aastal on kõik justnagu paigas. Pyhad on, aga tunnet ega tuju pole. Ja mul on sydames siiralt hea meel, et meie ymber on siiski ka neid, kelle jaoks on elus asjad kenasti ja õigesti olemas. Kelle ymber on inimesed ja kes tunnevad armastust ja armastavad ise. Ja need pyhad ei ole mitte ainult näotegemine ja ostuhullus vaid need on nagu krooniks kõigele muule heale ja ilusale nende õnnelike inimeste elus. Ja parandamatu unistajana ma ikka veel loodan… ainult miks ma praegu nutan?
Huhh… aga mitte hädaldada ma ei tahtnud. Tänasest katsun ma kuidagi sujuvalt yle liuelda, sest tegelikult jõuludel kui sellistel pole mulle sygavat tähendust. Tähtis on vaid see vaikne aeg pööripäevast uue aastani. See on endasse vaatamise ja korrastamise ja asjade kokkuvõtmise aeg. Ja siis tuleb uus aasta. Tuleb ilutulestik ja isegi kui sa oled yksinda, siis näed ja tunned reaalselt, et midagi suurt synnib siin maailmas ja sa lased lendu oma salasoovi ja jääd lootma, et uus aasta tuleb sulle vastu ja on alati parem kui eelmine seda oli. Pealegi tuleb sellel ööl näärivana. Mulle meeldib näärivana rohkem, kuidagi loogilisem on selle vana käimine kui jõuluvana oma, sest aastal on ju sünnipäev. Ju on asi lapspõlvemälestustes.
Ja mis siin ikka halada. Mul on täna ju ikkagi nimepäev 😉
Tegelikult ei tahtnud ma pyhadest yldse rääkida (mugavam on ju sujuvalt jätta kõrvale negatiivne ja rääkida vaid heast ja ilusast, aga ma jätan ka selle loo alguse praegu alles. Ehk on kunagi seda lugedes põhjust veel rohkem rõõmustada). Yhesõnaga igal asjal on oma lõpp ja algus. Ja uue elu algus on alati suur ja tähtis syndmus. Just pisikestele uutele inimestele olen ma kaunistanud kaks uut kehakatet.
Ja kuna väike Liisa on saarepiiga, siis sai ta ka seljale vastava tunnistuse. See Saaremaa silt valmis kuidagi eriti lihtsalt ja loomulikult ja sai nii lahe :
Mina lähen nyyd joonistama, aga teie pyhkige vägevalt. Minu eest ka! Äkki järgmisel aastal löön mina ka juba kampa 🙂
25 thoughts on “Jõulunukrus ja kaks beebibodi”
Väga aus postitus (nagu kõik siin blogis). Mis seal salata, et eks minagi olen mõelnud, et see üks õhtu ei erine ju millegi poolest teistest õhtutest. Ainult selle vahega, et minu jaoks on ka teised õhtud jagatud oma perega (vähemalt oma tunnetes). Mul on mees sageli ja piklat kodust eemal, olen kolme lapsega üksi ning see on teinud nii klaarselgeks väärtuse, mis seisneb koosolemises. Samas ka teadmine, et kuskil on ju keegi mõtetes sinuga, annab tuge.
Äkki ka Sul on kuskil keegi aga sa lihtsalt veel ei tea seda, ei tunne teda….
Tegu on väga väärt looga Saaremaa jaoks…sellel kunstnikul on vist saaremaa juured ka, mandrikad ei tule nii lahedate asjade peale 😛
imetlen su töid, super!
Soovin sulle kauneid jõule!
Parem olla üksi, kui ,,keegiga,,, oluline on olla selle õigega, kelle kõrval saad olla ja jääda endaks-kõik lihtsalt toimib.
Igal õhtul, enne uinumist, saada oma kaitseinglitele selge sõnum, et su ellu tuleks kes või mis soovid ja kujuta seda vaimusilmas elavalt ette – varsti need asjad juhtuvadki!
Ilmas pole juhuseid, igal sündmusel ja pealtnäha tühisemalgi kohtumisel on oma roll, vahel mõistad seda hiljem,vahel pole määratud kõigele seletust saama.
Üksiolek on sisemise kasvamise ja eneseleidmise aeg. Päikest põue ja armastust südmesse!
Sinu tehtud tööd on nii positiivsed ja kannavad endas suurt hellust , õrnust ja arvan,et nende saajad on kõige halva eest kaitstud tänu sinu rõõmsatele piltidele.Elus on aga juba nii,et kõike mida tahame ja vajame ei saa ja vist ei tohikski saada,sest siis poleks millegi poole püüelda ja rõõmu tunda iga päeva väikestest õnnestumistest.Ära mõtle sellele,mida sul ei ole vaid mõtle sellele mis sul on ja seda head ja ilusat on tegelikult nii palju ja aina tuleb juurde!Soovin Sulle rahulikke jõule,tervist ja jaksu,ilusat nimepäeva!
Pisihaldjas ära nukrutse sinu oma on olemas, aga ta ei leia sind üles, Kummikaru on võtnud mul sõnad suust,sest kui su kõrval on "keegi"kes sind ei mõista on tuhat korda parem üksi olla.
Kallis pisihaldjas, sa pole üksi: sul on kaks inimest, kes sind siiralt ja tingimusteta armastavad, mis sest, et alles lapsed. Olge koos õnnelikud, sest ka lastega koosolemise aeg on minevikku vaadates nii üürike. Sinul see aeg praegu on, naudi seda täiega! Ja muide, nüüd muutub iga päev jälle jupikese pikemaks ja valgemaks, minu jaoks on just see kõige olulisem. Soovin sulle rahulikku õhtut!
Piparküpsise hõngu teie tuppa!
Ma usun siiralt, et igasugusest pühatundest olulisem on lähedaste ja enda tervis. Kui ikka seda pühadetunnet ei ole, no vägisi ka seda endasse sundida ei saa.
Kolm lumepallimatsu!! 🙂
Suur suur kalli kalli saadetud Pisihaldjale
Kullake, sul on kaks imetoedat poega, naudi nendega olemist, sest varsti on nad suured ja lendavad kodunt minema.Küllap on sinu jaoks kuskil veel keegi, ainult ta pole veel sind üles leidnud. kannatust, küll ta tuleb.Seniks ilusaid jõule sulle ja su poistele.
Kui on kurbus, tuleb teda ausalt ja häbenemata tunda. Igasugused tunded ongi tundmiseks. Ja veel parem kui oskad neid niimoodi ilusti kirjapanduna teistega jagada. Mina ei oska enam ette kujutada pühasid üksinda….. aga samas, me keegi ei tea, mis elus ees ootab. Ma pistsin seaprae ahju, triikisin valge lina lauale ja õhtul on saun ning surnuaedade külastamine. Sulel aga teen mõttes pika pai ja kasutan meelde tulnud luuleridu. Usu, kusagil salaja keegi mõtleb Su peale. Vahel ju lohutab seegi, kuigi mõtetest palju ei pea me.
Ära nuta pisike haldjake 🙂 Ma olen ka oma kahe pojaga jõulude ajal. Peab lihtsalt ümber mõtlema selle pühade tähenduse. Meie jaoks on see pimeduse lõpp. Jõulud on ju püha valguse võidust pimeduse üle. Nüüd hakkab iga päevaga järjest valgemaks minema ja kaugel see suvigi nõnda on. Ja suvel on juba kõik asjad palju ilusamad ja lihtsamad 🙂 Niisiis pühitsetud olgu valgus, mis ka sellel aastal pimeduse üle võidu saavutas ja meile suve lähemale tooma hakkab! Häid valgusepühi ja et laste jaoks asi igav poleks, siis neile jõuluvanasid, päkapikke ja kingitusi!
/lilleriin, kes ka sel aastal jälle pakkis ise endale kingituse, et lapsed ei saaks küsida, miks jõuluvana emmele midagi ei too. Kirja emme eest sokutasid nad eile oma päkapikutopsi sisse. Nad arvasid, et emmel oleks töökingi ja päikesekreemi vaja 😀
Minu jaoks on ka jõulud veel natuke vähem tähtsad kui uue aasta tulek. Ju see on ikka lapsepõlvega seotud, ajaga, kui jõule meie peres lihtsalt ei olnud olemas.
Jõulud teeb minu jaoks siiski eriliseks see, et et saame kokku oma väikese perega – emaga, õe ja minu perega. Nii on see olnud juba… eeeee… no ikka päris palju aastaid. Ja see on tore aeg, sest keegi ei ütle, et ei ole aega tulla.
Üksiolemise aeg on ka millekski hea. Mul oli see aeg just täpselt aasta tagasi (+ enne veel üks aasta ja pool praegusestki aastast). Nii mõnigi asi on selgemaks saanud ja iseendaga rahu sõlmitud. Küllap tuleb Sinugi südamesse peagi rahu, peab tulema!
Ilusat jõuluaega Sulle ja Su vahvatele poistele!
Jõulud juba on kord selline härras aeg, aga ära kaua nukrutse…tehke koos maitsvaid piparkooke ja naudi koosolemist oma väiksetega!
Kallis Pisihaldjas!
Mina olen sinuga. Praegu. Saadan sulle siit Haapsalust megasuure energiakalli!
Küll aeg annab arutust ja sa saad oma kodus oma tähtsaimatele inimestele pakkuda seda, mida nad ootavad!
Tegelikult on ju teada, et norutaja Sa pole! Hoopis tubli ja vahvate ideedega looja. Ja kui see täna paremini sobib, siis miks mitte! Ikkagi häid pühi Sulle ja Su vahvatele poistele!
Head nimepäeva siis! Küll tulevad kunagi ka need päris Sinu jõulud, usu mind! Seniks aga on abiks endale mingi asendusmõte neis igasugu pidupäevades leida, mille nimel oleks end põhjust hästi tunda 😉
Kallis pisihaldjas!
Ma ei tea, kas postipäkapikud on minu soovid Sinuni toimetanud. Kui on siis topelt ja kui pole, siis: "Rahulikke jõulupühi ja tea, et Sa oled ikka meie mõtetes!"
Kallid teile kolmele!:)
Mannike
Kallis, kallis pisihaldjas!
Iga asi tuleb omal ajal ja mitte sekunditki varem. Kui sulle on antud selline omaette olemise aeg, siis võta see tänuga vastu ja naudi seda.
Usu,aastaid hiljem saad sellest aru, et see oli väärtus sulle ja lastele.
Küsi endalt, mida sa tegelikult tahad? Millist elu sa tahad elada 5, 10, 15, aasta pärast.
Peatu hetkeks ja mõtle selle üle….. ja astu esimene samm oma ideaali suunas.
Sa oled koos oma lastega imearmas, see mida sa oma kätega lood on ime
Suuuuuuur kalli teile kõigile
Minu vanaema ütles kord: ei tasu muretseda selle pärast, mida sul pole. Rõõmusta selle üle, mis sul on!
Jah, ikka ja alati on nii, et me igatseme taga seda, mida meil parasjagu pole. Mul on küll armastav ja hooliv mees, kuid meil pole lapsi….. Kui ennast sinuga mõtetes võrdlen on raske leida, kummal on rohkem vedanud…
Pai Sulle, kallis Pisihaldjas! Ja vahvat nääri:)
P.S Kui me õega lapsed olime, siis kestis nääri ikka ilmatuma pikalt – jõuludest (millest meile siis ei räägitud, et lasteaias-koolis pahandusi ei tuleks) uue aastani välja… Ikka mitu raksu oli öösiti kuuse alla kinke pudenenud – alles aastaid hiljem sain aru, et osa neist olid jõulu- ja teine osa näärikingid:)
parimat, perenna
Palju õnnelikke hetki uuel aastal Haldjaperele! Mõtle positiivselt ja unista kuni unistused muutuvad tõeks 🙂
Tean küll, et lihtsam on teisi õpetada, aga kui ikka pidevalt sama asja korrutada, hakkab ehk endale kah paremini mõjuma :)))
Anna mulle ette andeks, aga minu elus olid mõned aastad tagasi sellised sündmused, et valus teadmine- ma olen üksi- jõudis igasse ihurakku. Ja kuigi meie ümber on meie lapsed ja sõbrad, olem ausad- me oleme üksi. Kui veidi filosoofilisemalt öelda- inimene sünnib üksinda siia ilma ja sureb üksinda. See kuidas me selle maailma meluga suudame kaasa minna ongi nagu mäng. Kuid kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks. Jõudu sulle, sa saad sellega hakkama.
Keegi külalistest ütles siin juba, et ei tasu muretseda selle pärast, mida sul pole, vaid tuleb rõõmustada selle üle, mis sul on! On kindlasti suur hulk inimesi, kes võivad vaid unistada sellest, et neil oleks sellised vahvad põnnid, nagu sul on, või et neile oleks antud sellist annet nagu sulle on antud ja kasvõi sellest, et neil oleks endil võimalik planeerida oma aega isetegemistele, arvestamata nt mehe soovidega 😉 See viimane küll naljaga pooleks, aga siiski on selles ju tõetera sees…
Ega tegelikult ei taha ma sind õpetada, vaid lihtsalt soovida Sulle ja Sinu põnnidele rõõmsat jõuluaega ! Kata tervitab Tannut ja titat ka 😉
Pisi! Tita Liisa issi saatis teate, et väga armas kingitus ja Tita-Liisale väga meeldis! 😉 Kalli!
Roseliina