Päkapikud hiilivad tasa-tasa

Käsitöö… nojah.

Lähenevad jõulud tähendavad paraku seda, et enne kuu lõppu ei saa teile ju suurt midagi näidata. Kõik on nii suur saladus ju! 🙂

Lisaks köögi ukse- ja põrandaliistude värvimisele on mul hetkel käsil veel terve rida muid asju, kuid sellest kõigest omal ajal.

Aga päris kindel on see, et päkapikud käivad ringi ja kylastavad pea igal hommikul ka meie postkasti:

Ja me kolmekesi tuleme teate-kyll-mis maalt!

Kuna meie enda köök on juba mitu kuud kapitaalremondis, siis hakkab mu mälus tuhmuma, mida kujutab endast makaronikeetmine ja sooja toitu pole ma sestpeale ka näinud vist. Aga köögi ja ahju puudumine ei ole pisimgi takistus, kui tuleb tahtmine piparkooke kypsetada.

Yhel hommikul olid päkapikud Tannu päkakasti venitanud terve rivi vahvaid piparkoogivorme ja oh imet, kylmkapis oli pakk sobivat materjal ka olemas. Nii me siis sammud ülemise korruse võõrasse kööki seadsime. Lubasin endale juba ette, et võin juhendada, aga näppe vahele ei torgi, poiss teeb nii nagu teeb. Tegigi ja ise oli rahul. Aega kyll läks, aga pysivust jätkus, nii et yks õnnestunud yritus. Minu panuseks jäidki vaid tigu, lumememm ja jänes. Rohkemaks ei jäänud mulle ei tainast ega ka mahti, sest pisem on oma kahel jalal kuidagi koleosavaks ja kiireks muutunud.

Meie kolme koostöö (ja ka vastutöö) tulemusel valmis selline pannitäis:

Ja tegelikult ootab siin kõige muu keskel kannatamatult oma pidusoengusse kammimise ja paitamise järge lugu sellest, kuidas me Tannuga endale taskutita saime ehk sellest, milline on päkapikk-titade ja nende emmede argielu Tallinna Lastehaiglas 😉

Nobedaid näppe ja häid ideid! 🙂