Vantsu 1 – lumepiknik ja teoga särk

Ilus ilm täna, kas pole? Aga meil oli täna piknik, mõnus pöörane synnipäevapiknik. Sealsamas õues, kesk tuisku ja tormi 🙂

Minu pisike Vantsu, seesama, kes täpselt aasta tagasi kaks kuud enne õiget aega siia ilma tuli ja kaalus syndides vaid napp poolteist kilo, on nyyd juba täitsamees. See aasta on olnud pöörane, täis kõiksugu katsumusi ja elu eest võitlemist, aga kokkuvõtlikult ei loe need haiglapäevad, igapäevased inhalatsioonid ja torud kõrvas midagi, tähtis on ikkagi see, et poiss on tubli ja tragi. Et siis yks aasta, neli hammast, käib juba kaks nädalat ilma toeta omal kahel jala, vahel veel ka neljal, sest nii saab lihtsalt kiiremini. Kaalub nii palju, et ma jaksan teda veel enda vastas linas tassida (no ma olen ju suur ja tugev ka :D) ja on parajalt pikk, et mahub hõlpsalt kaissu. Õnnelik poiss, kes on osaks saanud nii paljude inimeste häid soove ja mõtteid. Tõenäoliselt ei oska ma kunagi sõnadesse panna kogu seda hingeliigutust, mida siinne keskkond on mulle pakkunud. Aitäh teile! Väike rõõmus kahe-hamba-naeratusega Vantsu tänab ka 🙂

Aga siis, kui kõik kanalid pasundavad häireolukorrast ja soovitavad hästivarustatult kodus soojas pysida, pean mina ekstreemsusi katsetama. Ja nii me siis kell 11 täna esimeste kylalistega kelgutama läksimegi. Terava elamusena sai muuhulgas hoolega ka lund rehitsetud ja lumme pudenenud autovõtmeid otsitud. Edukalt õnneks. Kuum glögijook soojendas seest mõnusalt, aga pea kaks tundi hiljem olid mu varbad ikkagi jääs ja järgmiste kylalistega olime sunnitud juba tuppa kolima. Ekstreemtingimustes mängib ajastus ylitähtsat rolli, järgmine kord plaanin mõne asja pisut teisiti 😉

Pisike jäädvustus lumiselt aiapeolt ka:

Veel enne, kui märjad riided jäätunult ihult saime, istus Vantsu maas ja tegi oma elu esimese joonistuse vastkingitud vildikatega. Aitäh, tädi Krista ja Oskar:

Minul endal oli Vantsule kingituse tegemisega lihtne. Mina ytlesin, et teeme särgi ja Tan siis pakkus, et sinna tuleb joonistada tigu ja lepatriinu. Valikut ta ei põhjendanud, aga tema soovi ma täitsin. Kuna mu blogi nö pealkiri on pisihaldja ‘pisikesed toredad teod’ ja mulle on alati meeldinud selle teo-sõnaga mängida. No et kord on tegu-teo ja kord on tigu-teo 😀 Igal juhul sai Vantsu oma särgile teo pildi alla ka kirja ‘1 pisike tore tegu’, mida ta kahtlemata ka on. Oiii, mulle meeldib see tigu-tegu sõnamäng ikka nii väga! 😀

Ja synnipäevakoogil sai kyynlaid täna ikka ja jälle syydatud, sest iga kord, kui suur vend kyynlaid puhus ja lakke tossupilv tõusis, röökis väikemees naerda. No nii tohutult naljakas oli ja puhtalt tema rõõmuks sai kyynlaidki küpsisetordile parema äranägemise järgi juurde laotud:

Ja pikast toredast päevast väsinuna magab ta praegu nagu pisike pääsupoeg oma synnipäevaund:

Ehh, elu on NII ilus! 🙂

Jälgi mind Facebookis:

40 thoughts on “Vantsu 1 – lumepiknik ja teoga särk”

  1. Palju-palju õnne Vantsule ja emmele, et ta niiiiiiiiiiiiiiiiiiii vapper ja tubli sel aastal on koos poegadega olnud! Palju ilusat ootab veel ees!!!

    Reply
  2. Ma olen siin lugenud Su postitusi ja jõudnud järeldusele, et kui inimesel on soe süda ja ilus hing, siis tuleb see kõik talle ühel hetkel "tagasi" mingi hea asja näol.
    Need 2 väikest tegelast(ja lisaks kõik need toredad joonistatud tegelased) ja Sinu suhtumine neisse ja maailma üldse on igal juhul tõestus sellest, et Sul on soe süda ja ilus hing. Palju õnne teile!!!
    Ja lisaks meeldib mulle, et Sa suudad säilitada igas olukorras positiivsust. Seda peaks tulema Sinu juurde lausa õppima. 🙂

    Reply
  3. Palju õnne teile kullakesed – üks on üks väga tähtis number ja suur saavutus!
    Parimat ikka, perenna
    P.S Me siin kodunt kaugel tähistasime kahte:) Ilmad läksid hirmus külmaks, isegi lumi tuli maha – muidugi kordades väiksemas koguses – ja esimene nohugi on platsis… Aga ikkagi on mõnus, et esimene talvelaks käes! 🙂

    Reply
  4. Oh kui toredad te olete. Mul on selline tunne, et teiesuguseid päiksekiiri ei saa lumise ilmaga õue lasta – sulatavad oma südamesoojusega kogu lume ära:D. Just need te olete – perekond parimaid ja kõige soojemaid päikesekiiri, kes hommikul lumise akna all sinu blogi lugedes suudavad ka läbi arvutiekraani südame soojaks teha. Parim algus päevale! Aitähh teile ja palju toredaid tigusid teile;))! Te olete parimad:)Ja õnne ja veelkord õnne kõige pisemale:)

    Reply
  5. Kahest säravast silmast juuksetutini,
    püksitraksidest nurka visatud lutini –
    tulesäde üleni
    teil möllab seal ringi
    ja hoiab kõvasti pihus te hingi!

    Palju õnne sünnipäevalapsele, emmele ja suurele vennale!

    Meie omalt poolt
    teeme teile mõmmikalli,
    kutsumusi, kukerpalli
    ning lõpuks tuleb kiisupai –
    triibuline, pehme, lai… 🙂

    gimore'i tüdruk

    Reply

Leave a comment