Krokodill tervitab haiglast

“Tannu on ka isetegija!” 🙂

Haiglas on nõme olla. Muretsed pisema tervise pärast ja igatsed samal ajal suurema poja järele. No selline lõhkikistud tunne on see alati. Tannu on olnud hirmtubli ja pidanud saama mõnes asjas suureks palju kiiremini, kui see vajalik on. Ma olen kurb, et tema kõrval ei ole toetavat perekonda ja ta sel ajal kui mina pisemaga haiglas olen, käest kätte nagu kuum kartul rändab. Aga me saame kuidagi hakkama. Peame saama ja pisike peab nyyd taas ruttu terveks saama ja rohkem mitte haigestuma. Kuigi ma ei kujuta nyyd enam isegi ette, kuidas ma saan käidud hädavajalikud käigud nt poes ja arsti juures, sest teda pean ma nyyd hoidma mingis steriilses kapslis, et jumala eest keegi teda ei nakataks nohu-köha ega veel millegi uuega. Ja Tannu peabki jääma koduseks lapseks, sest lasteaeda ma teda pisema pärast viia ei saa isegi kui ta nii väga sooviks.

Aga mis mind siin lohutab? Naljakas, aga lohutab see, et kui ma oma pyksisääri kergitan, siis vaatab mulle sealt vastu yks hiiglaslik kehamaaling, mille Tannu mõne päeva eest vee-, harja- ja kõige-muu-kindla markeriga mu varbaotstest põlvedeni sirgeldas. Alustades ytles ta, et ma olen nyyd sebra, isegi varbad said ilusad triibud, aga mingil hetkel läks joonistus käest ja siis teatas ta, et nyyd olen ma krokodill. No krokdill, siis krokodill. Jah, ma pole kindlasti normaalne ema, kui lasen ennast lõuendina kasutada vaid selleks, et laps saaks sedalaadi joonistamisest rõõmu tunda (ja seda tundis ta täiega!), aga ma olen loobunud normidele vastamast. No ma lihtsalt ei vasta ja enam ei yrita ka. Ja kas siis oleks parem, kui laps salaja seintele joonistaks? Eriti veel yyrikorteris 😉

Veega need maalingud nii lihtsalt ei eemaldu. Kreemiga kyll, aga mu käsi kohe ei tõuse neid joonistusi hävitama ja lasen neil siin siis nyyd lihtsalt ajas kuluda ja rõõmustan iga kord, kui jälle vilksti mõnd kriipsu märkan. Hommikul vaatas pisemat systima tulnd õde mu teki alt välja paistavat jalga ikka jupp aega ja ei osanud vist seisukohta võtta 😀

Ja lohutab ka see, et päike ikkagi piilub ja see, et ehk pisemal läheb nyyd pärast kõrvade läbitorkimist ikka päevpäevalt ehk paremaks ja torusid siiski kõrva panna pole vaja ja ykski nohu ega kole kõrvahaigus meid enam ei kollitaks. Hetkel on ta muidgi väga kuri veel selle pärast ka, et teine hammas tuleb koletu valuga. Pole lihtne see inimese elu. Hällist hauani yks kaunis kannatsute rada 🙂

Ja lohutab ka see, et pärast tunde kestvat netiyhenduse otsimist ja ootamist õnnestub mul teile see lugu rääkida 🙂

Jälgi mind Facebookis:

29 thoughts on “Krokodill tervitab haiglast”

  1. Ma olen ka lõuend olnud ja see oli igavene vahva! Elu käib mööda kive ja kände, usun, et kunagi tagasi vaadates olete kõik veendunud, et lõppkokkuvõttes läks siiski kõik väga hästi. Freddy.

    Reply
  2. Tannule sooviks palju häid mõtteid, mida joonistada kas siis Sinu või mille-iganes peale!:)
    Pisipojale suur pehme karu-kalli ja kiiret kojujõudmist!
    Sulle aga piiiiiiiik pai ja tugevat närvi!

    Reply
  3. Head paranemist!
    Minul oli enne 3-aastaseks saamist 8 või 9 korda keskkõrvapõletik olnud, siis "kasvasin välja" sellest. Ehk lohutab see teadmine natuke. Tänapäeval on meditsiin ju parem ka, nii et teie ei pea kindlasti kaheksat korda ära ootama 🙂

    Reply
  4. Me vanemal poisul oli esimese sünnipäeva paiku kolme kuu jooksul kolm kõrvapõletikku. Kõrvavalu on kole asi küll. Ja kui siis veel hambad samal ajal tulevad… Ai-ai-ai! Patsu-patsu ja pehme pai väikesele vaprale. Ja suuremale ja kõige suuremale kah. 🙂 Eks halvad ajad läevad mööda ja siis on jälle head. 🙂

    Reply
  5. kiiret paranemist! vägisi tahaks rääkida sellest kuidas oma lastel suht valutult hambad tulid. kuna nemad on juba nii suured, et ajavad juba mõlemad habet, siis nende sünd jäi vene-eesti aja vahetusse. polnud ju siis erilisi lutte ega miskit, aga mõne asja jaoks olid just need imehead, nimelt sai neid lutte tagant lahti võtta ja suhkrut sisse panna, mitte nii, et auk sees oleks, aga just nii, et nende vastu oli hea enda valutavaid igemeid hõõruda. vähemalt neile sobis see hästi. kui auk sisse kekkis tuli välja vahetada.
    päikest!:O)

    Reply
  6. pidage vastu! ma tean, kui kohutav on vaadata lapse valusid ja tunda end abituna teda aitamas. meie ei pääsenudki teisiti, kui pandi kõrvadesse torukesed- kõrva põletikud olid lõpuks igakuised, nagu antibiootikumid lõppesid olid valud tagasi.ja niimoodi kannatasime 5 aastat, nüüdki on hirm, kui ta nohu saab, et mis juhtub, kui jälle peaks valu tulema- õnneks öeldi haiglas, et enam ei peaks probleemi tekkima…loodame. paha tagajärg sellele on veel, et pojake on 5,5a vana, kuid kõne alles 2-3aastase tasemel, tal raske end väljendada nagu vaja oleks.. 🙁 ma väga loodan, et saate varsti koju oma kunstniku ja suure vennakese juurde.

    Reply
  7. Hei nöpsik ja emps! Paranege nüüd usinasti, sest väljas on ilus sügis ja kodus venna! Haigusepoistele kõtt – kõtt!, tuul alla!
    Haapsalust soojad kallid teele!

    Reply
  8. Ilusat paranemist. Kui see sind lohutab, siis mina ka hispaaniast eestisse kolimist jäin kohe haigeks- väike gripp, nohu, köha ja ometi olen suur inimene.Tannu on sulikka väga tubli, kui haigus teda ei kimbuta. veelkord head paranemist.

    Reply
  9. Head paranemist. See lapsega haiglas olemine ja lõppematu kõrvajama on meie perele igati tuttav. Selja taga on 4 operatsiooni, kõrvad on olnud kaks korda ?unteeritud jne jne. Lohutan Sind, et pidevatest kõrvapõletikest kasvab 98 % välja umbes kaheksandaks eluaastaks, nii ka meie poeg. Ja oma jalgadele olen lasnud korduvalt joonistada. Mind üldse pole häirinud. Küll juhtus ükskord, et jäin päeval diivanile tukkuma ja ärgates olin ?oki äärel, sest tundus, et mind on ootamatult gangreen tabanud. Lähemal uurimisel selgus, et kui mina puruväsinuna suigatasin, värvis poja mu suure varba vildikaga siniseks. Igal juhul – soovin teile tervist ja rõõmu!

    Reply
  10. Ma pigistan praegu kõvasti silmad kinni, panen pöidlad pihku ning soovin kogu südamest, et te hästi kiiresti terveks saaksite! Kas tunnete juba, kuidas aitab!? Küll ta aitab! (Täna õhtul sõidan Peterburgi ja kavatsen niimoodi silmad kissis ja pöidlad pihus terve bussisõidu veeta!!!)

    Reply
  11. Oh sa vaesekesed, minu poeg oli ka mitu mitu korda kõrvapõletikus ja täpselt samasuguse mütsiga ringi liikunud nii haiglas kui ka kodus, pildidki olemas…Kogu see jama hakkas sellest, et t aläks lasteaeda ja seal oli pidevalt keegi haige ja nõnda me pidime koju jääma ja kõik see jama nohude köhadega lõppes siis kui talt adenoide eemaldati /nad polnud suured, aga vales asendis/ ja sellest oligi kogu jama. Head paranemist Teile, sest tean, mida te tunnete. Üks kord saime haiglast välja alles 31. detsembril ja suure nuiamise peale) Kõike ilusat teile!!

    Reply
  12. olin ka just lastega haiglas samal ajal – küll teise asjaga. salmonelloos õnnestus meil hankida. ja siiamaani pole veel päris korras… nii et saan aru,kui halb on olla haiglas-haiglas-haiglas pisikesega… loodan, et teil läheb juba paremini? käin ikka iga päev Su blogi vaatamas, lootes,et on uudist:)

    Reply
  13. Imetlen Sind ja imestan,et kes kyll Sinu "tassi t2idab"?!Aga tean ilma kysimattagi vastust.
    Elu juba on yks suur 6ppetund ja valikute tegemine.J6udu ja jaksu elueksami tegemisel!H2id m6tteid ja kiiret parenemist!

    Reply
  14. väga tahaks kuulda, kuidas kõik liigub, mis suunas, mis kiirusega ja kuidas sul endal tervis on kogu selle pinge juures? Jõudu ja jaksu teile, olete kõik lihtsalt super. Kui saaksin, saadaksin kohe postiga pisikese ingli suuure südame ja targa meelega teie järgi valvama! Aga olen kindel, et inglid valvavad haldjaperet nagunii… Jõudu ja jaksu veelkord, loodan südamest, et kõik läheb nii, nagu see igaühele teist kõige parem on…Kallistan kõiki.

    Reply
  15. Jah vaatan, seda pilti ja tuleb kohe see haiglavoodi meelde, need mõmmidega karbisevad linad! Praegu mõtlen, et ma kogu aeg riidlen siin oma lastega ja olen tihti nii närviline, sina aga lased rahumeeli oma lastel ennast täis joobistada! pean vist ka ennast väheke lõdvemaks laskma! Teie haiglas olemiste jada on ikka pikk olnud, mina aga olin juba endast välja kaks päeva seal olles! Õudne! Igaljuhul jõudu ja jaksu!

    Reply
  16. Pole sinust kolekaua midagi kuulda saanud. Tervitused isetegijatelt ja loodame, et kõik ainult paremuse poole liigub! Olge vaprad! Kallid-paid kõigile (see on see koht, kus sul lausa tuleb minna ja teha tervele perele pai ja kalli, kutsule ka)!

    Reply

Leave a comment