Igasugu tegemisi

Ma ei oska, ei saa, ei suuda enam magada! 😀

Vaat nii juhtub, kui sa oled nädalaid harjunud pärast pisikeste inimeste uinutamist ja uinumist end laua taha sundima ja tegema omi asju… kuni pisikesed inimesed uuesti ärkavad. Mingi tohutu rahutus ja tegutsemistahe on sees. Ma miskipärast usun, et vastupidine olukord, st igasugune tahtepuudus, on hullem. Ka seda on elus korduvalt läbi elatud. Seepärast tunnen ma hetkel oma rahutuses ja rahutusest pigem rahuolu. Veider on see inimeseloom. Veider on see mõnus vabadus teha öösiti suures vaikuses omi asju. Nii mõnigi hakkab vaikselt juba ärkama. Peagi sõidab mu akna alt mööda esimene liinibuss. Taevast hakkab ööpimedus hajuma. Kohe ärkavad kajakad ja karjuvad öödlõhkuvalt või hommikut tervitades. Neil hommikutel, kui ma maganud olen, ei kuule ma kajakaid kunagi, aga siin, köögis istudes, on see kisa isegi läbi kinniste akende selline, et peab aegajalt välja vaatama, et keda seal siis nyyd ahistatakse 😉

Ega mul suurt tarka kirjutada praegu polegi. Näidata on nii palju kui mul siin arvutis hetkel on. Sain yhe suurema töö taas valmis ja lihtsalt mõnulen. Lappasin ajaviiteks nyyd veel vanu albumeid ja leidsin mõned pildid, mida pole vist varem miskipärast blogisse pistnud. Seega nyyd siis kena võimalus 🙂

Sildike ferraripunase turvahälliga, just nii nagu sooviti 🙂

Kahe tydruku nimesildikesed, mis said yle antud möödunud sygisel. Alles praegu pilti vaadates avastasin, et olen oma tolleaegse raseda peaga pildi teinud poolikust tööst – no hobusel lakk siin veel värvimata ja valmis sildist pilti polegi vist teinud järelikult…

Särk yhele maailma kõige vahvamale kolme poisi issile (Tervitused siinkohal Lola-le) 😀

Mu pisipoiss on juba jupp aega käinud ringi piimaimeja-mytsiga ja ikka taban ma end itsitamast ja muigamast, kui möödujad sellele tähelepanu juhivad või valjul häälel ilmselgelt lõbustatuna asja arutavad. Tõesti, sellest sai vahva myts. Ja ilmselt seepärast olen ma saanud sama sõnumit veel paaril korral edastada teiste laste mytsidel. Yks neist siin 🙂

Nii, aga nyyd veel mõned kriipsud ja jooned ja siis ruttu tuttu, sest kaugel see suur hommik enam ongi. Pealegi vaja hakata nyyd hoolega sättima ja pakkima, sest hinges on juba Hispaania. Tõenäoliselt olen järgmised 2-3 nädalat levist väljas ja õpin uuesti puhkamist ja magamist. Teile kõigile aga mõnusat sooja hilissuve ja kena kooli algust. Eriti neile, kes sel aastal esimest korda selle tee jalge alla võtavad! 🙂