Särgid õele ja vennale – osa 2

Järg eilsele loole 🙂

Õde oli armas väike tydruk, sporditydruk. Sulgpall oli tema elu või vähemalt väga suur osa sellest. Sihid olid kõrged ja tööd tegi ta selle nimel ennastunustavalt. No kohe hästi tublisti. Sai temagi särgi enda ja oma unistustega:

Aga muidu oli ta tydruk nagu tydruk ikka – talle meeldisid kiisud ja liblikad ja lilled 🙂

Õde lõpetas sellel kevadel põhikooli ja enne suuri valikuid on tal veel aega lihtsalt olla, mängida ja trenni teha. Aga enne seda, kui kool sai selleks aastaks läbi, oli õel synnipäev ja selleks puhuks sai ta lilled. Ikka särgile. Mummid ja liblikad ja lepakad ka – suvi ju ikkagi! 🙂

Et siis sedasi elasid kord õde-venda ja minul oli suur rõõm nende ema soovil neile joonistada särkidele pildikesed ja nii saada ka natuke osa nende sihtidest ja unistustest. Loodan nii väga, et mul õnnestus neid ka pisut innustada ja julgustada. Siinkohal ei hakka ma isegi ohkama, et ohh, oleksin ma veel noor, kyll siis oleks kõik teed veel valla, sest tegelikult nad ju ongi. Nii, et edasi noored, tegudele! 🙂

Need pildid on tehtud õe-venna peresiseselt ja mul on võõra inimesena ainult au neid ekspomeerida. Siinkohal pisike yleskutse ka, et kui teil on oma lastest pilte, kus neil on minu joonistatud särgike seljas või nimesildike lähedal, siis oleksin hirmus õnnelik, kui te seda ka minuga jagaksite ja veel lahedam, kui te luatud mul neid pilte ka siin blogis jagada, sest voodil tehtud pildike tyhjast särgist või lihtsalt joonistusest ei ole kunagi samaväärne pildiga, kus peaosaline ka ise peal on. Nõustute? No ja tegelikult käib see kõigi minu tehtud asjade kohta, mis nyydseks oma uude ja õigesse koju on jõudnud ja millest mul on vaid pildid enne yleandmist või postipistmist. Yhesõnaga, kui teil on pilte, mida jagada soovite ja mahti saate, siis andke, palun, märku! Ootan suure põnevusega ja oleksin iga klõpsu yle väga rõõmus 🙂

Ja nyyd, printsessid, põgenege! Must Kõuts on heisanud purjed ja liigub hirmuäratava kiirusega just teie suunas. Kõigest lähemalt juba õige pea 😉

Jälgi mind Facebookis:

12 thoughts on “Särgid õele ja vennale – osa 2”

  1. Särgid on väga vahvad. Ja selle pikkade varrukatega pluusiga kõnniksin ma isegi ringi 🙂

    ! Pildi meie printsessipluusiga tüdrukust saadan kindlasti ka.

    Reply
  2. Täitsa pühapäevasärgid – igapäevaselt ei raatsikski kulutada:) Pikavarukaga särk on ka minu lemmik (vist seetõttu, et see on värviline)!

    Reply
  3. VÄga lahedad nagu kõik sinu tegemised.

    ps. soovitan sulle tõsiselt lasteraamatu kirjutamist. Sinu jutustused on lihtsalt fantastilised. Oma piigale ostaksin kohe 😀

    Reply
  4. Nii tore!!! Kirjuta jah raamat, selline mõnus, mida on hea lugeda ja vaadata enne uinumist – no et unenäod oleksid ilusad – ja kohe peale ärkamist – no et päev oleks sama ilus kui unenäod:) Ma olen ka juba järjekorras, ootamas:D Ja esmaspäev ei olegi enam "potisinine" :):):)

    Reply

Leave a comment