Pisikese kiikuva tüdruku särk

Elas kord yks pisike tydruk. Selline väike ja armas. Õrn ja hell. Veel selles eas, kus lapsepõlv on imeilus just sellisena nagu see on. Talle meeldis kiikuda. Talle meeldis vaadata päikest ja jälgida taevas ujuvaid pilvi. Talle meeldsid suured puud ja kraaksuvad varesed. Talle meeldisid lilled ja maasikad. Talle meeldis pere suur koer. Veel oli ta nii väike, et talle meeldis juua pudelist piima.

Kõik see sai kokku yhel pildil ja nyyd on sellel pisikesel tydrukul särk, kus ta kiigub suure puu otsas rippuval kiigel. Puuoksal kykitab kaks varest ja tyve tagant piilub väike orav. Taevas sõuavad pilved ja päike naeratab rõõmsalt. Kleiditaskul on maasikas ja taskus on lemmikpudel. Truu sõber istub ja ootab, et kohekohe taas koos jooksu pista ja hullama hakata. Ehh, lapsepõlv on nii ilushelge aeg 🙂

Jälgi mind Facebookis:

16 thoughts on “Pisikese kiikuva tüdruku särk”

  1. Täpselt nagu minu pojast kirjutaksid – välja arvatud see, et maasikad ei paku talle mingit huvi (hapud ju;)) Ja muidugi ei ole siin autosid mainitud – suure magistrali ääres elavate pisipoiste "must have":)
    päikest, perenna

    Reply
  2. Ma olen siin pikemat aega neid jutte lugenud ja ma ei saa aru, miks ei ole need juba raamatu kaante vahel???!!!

    Reply
  3. OIkuiarmas, et särki teistele ka näitad. Helga arvas alguses koera kohta, et see on hobu ja teeb kappadi-kappadi, aga selgitasin talle ja nüüd juba teab, kellega tegu 🙂 Ja orava kohta teadis ka kohe: "Ola piilub!" Seljas pilti veel pole, eks ma püüan teha…Aitäh veelkord ja kalli-kalli!

    Reply
  4. Muideks, olen Ladusoftiga täitsa ühel meelel, sa oled KOHUSTATUD raamatut tegema:D Need jutud on megalahedad sul ja koos piltidega ka veel..sa oled ikka väga andekas igalt poolt kohe=)

    Reply
  5. no lõputult armsad ja kihvtid särgid on siin kõik! Mul on olnud endalgi pikka aega plaan tsärgile joonistada, värvidki juba olemas, aga piirjoonte osas ei oska seisukohta võtta. Ostsin tekstiilimarkeri, aga see pole nagu see… et kui just nö firmasaladus ei ole, siis millega on sul piirjooned tehtud? Mõtlesin korra, et äkki Guttaga… kunstipoest ei osatud ka nõu anda, et kuidas nt Gutta puuvillase tekstiili peal käituda võib ja jätsin esialgu ostmata.

    Reply
  6. Tänud kõigile taas! 🙂
    Mina teen piirjooned guttaga. Mulle meeldis yle kõige Lefranci oma (metalltuubis), aga seda miskipärast enam maale vist ei tooda. Marabu oma mulle ei meeldi, just tuubi pärast. Hetkel kasutan Pebeo oma. Kõigil naturaalsetel kangastel (väike kunstaine sisaldus pole probleem) pysib kenasti ja kannatab isegi 90-kraadist pesu vajadusel. Kui materjali saab triikida kuuma (puuvillase programmi) rauaga, siis reeglina saab ka kasutada guttat. Jõudu! 🙂

    Reply
  7. supper tööd, lastetoakavandid ka , vaba ja väga originaalne mõttelend – oled selleks loodud, jah muidugi, raamatu kaante vahele võiks siin tõesti oma jutud päris mitu tegijat panna, miks ka mitte?

    Reply

Leave a comment