Ma käisin nostalgiaradadel. Kunagi ammu-ammu, nii kymme ja pisut enam aastat tagasi olin ma hullupööra armunud. Ohh, need liblikad ja mesilased ja lepatriinud mu kõhus ja ka peas! Need panid mind ikka igasugu veidrusi tegema. Noh, ausalt öeldes panevad omal moel siiani, aga see on hoopis teine jutt 😉
Vot, aga mõne päeva eest sain ma paki. Paki sisu aga ei lasknud mul terve öö magada. Oh ei, ei röövinud see mu unerahu, hoopis nii haarav oli, et unustasin ennast. To-hu-tu hunnik kirju õnnest ja armastusest, sydamevalust ja igatsusest, peamiselt ikka armastusest. Nii vahva oli lugeda, mida ma sadade lehtede peal kymmekond aastat tagasi kõik jutustanud olen. Ja see kotike ei sisalda kaugeltki kõike, mida ma kirjutasin ja tegin. Aga pakis oli ka kilekott. Seal sees olid minu heegeldatud tegelased. Tõstsin need kõik ykshaaval enda ette padjale ja nii meenusid kõiksugu armsad seigad. Kirjadest leidsin ka mitu lugu, mis konkreetse heegelloomaga kaasas käisid. Tuleb välja, et juba sel ajal oli mu tegemistel oma kindel mõte, et mitte ei teinud ma lihtsalt suvaliselt lammast ega põtra pihkupistmiseks. Kõik nad on sellised pisikesed, kaovad suurel inimesel pihku peitu ja neid on mõnus salaja taskus või kotinurgas kaasas kanda. Aga mis ma loban, näitan teile ka 🙂
Ohh, said vist kõik kotis olnud tegelased. Mida kauem ma neid uurin, seda enam meenub mulle kõiksugu asju. No praegu siinsamas pilte uurides meenus nt see, et pisikese põdra lõngast tegin kunagi yhe hästi laheda kootud lappidest salli. Kallisalli..
Aga te kujutage nyyd ette, mis nägu mu kolmeaastasele pähe tuli, kui tal kotti lubasin piiluda? Sellised tegelased ja tema emme tehtud?! Nii me neid siin nyyd koos hellalt ja õrnalt uurisime ja pildidki said meil koostöös tehtud. Lõpuks, enne kottipakkimist, tegime ka yhispildi ja pean tunnistama, et pole varem näinud, et poiss midagi nii ettevaatlikult toimetaks 🙂
Ehh, nii ilusarmas on olla, jaguks seda tunnet veel kauaks! 🙂
23 thoughts on “Armas heegeldatud nostalgia”
täiesti äratuntavalt sinulikud tegelased 🙂
Väga, väga lahe 😀
Vahva!
Ükskõik, kas heegeldad või joonistad, käekiri on igatahes täitsa sinu! Sinu blogi on koht, kuhu alati võingi ennast unustada ja sinu lugusid ikka ja uuesti lugeda…
nagu muhv ütles tõesti tuntavad tegelased 😀
ätga nostalgitsemist, loodetavasti saan ma ka aastate pärast samasmoodi tagasi vaadata oma tegemiste peale ja meenutada mingi tehnika või telegalse arnegut või leiutamist 😀
kallid!
Ma vaatasin ka, et kõik tegelased täitsa "sinu nägu" 😉
Sa jummel, milline põdrake! Ja notsu 😀 Ja kõik teised tegelased ka! Jube vinged 😀
Absoluutselt imevahvad tegelased! Ja autor on nii selgelt ära tuntav 😀
No, mis lahe seltskond!;)
Eriti armas on see roosa notsu! Ütleks kohe nunnu!
Poja on Sul tark – teab, kuidas asju peab hoidma!
Need on nii sinulikud tegelased
nii lahedad tegelased…
Lahe on nostalgitseda 🙂 Väga toredad väiksed tegelased 🙂
Nii tore loomaaed ja lahe on tõesti vahest mõtteid mõlgutada möödunud aegadest!
No mis ma oskan öelda, ole nunnu, armu jälle ära 😉
Nii nunnud elukad!
Armsad mälestused väga armsal kujul jõudsid Su juurde!
kuidas küll mõni võib olla nii andekas? küll sulle on antud seda mitmekülgselt. kadedaks teed.. samas ma imetlen, kuidas sa küll jõuad 2 väikese lapse kõrvalt nii palju teha…
Oeh, jääkski su lugusid lugema, uuesti ja uuesti ja uuesti… 🙂 Ja sinu kolmeaastane kullatükk paistab asju juba nii noorena väga õigesti tunnetavat, lausa õhust, tal on kõik väga õiges kohas. Aga ega see polegi õpitav – tal on see lihtsalt kaasa sündinud:). Suure hingega lapsed sul, ilmselt on nad oma emasse:)
No ja kui vahvad tegelased, ohsapoissküll!
Appi kui lahedad! Sa oled ikka üks Supermega tegelane!
ma ei jõua sind tõesti ära imeteda:) ausalt. kalli!
Nii vahva, sa oled üks suur kalli, kalli
S A M U M E I E !!!! KUI VÄGEV PÕDER!!! JA TEISED LOOMAD!!!
(minu jaoks pilt räägib alati rohkem kui tuhat sõna, aga peab vist ikka ära lugema mis tekst ka räägib)
´jadeblue´