Isetegija-foorumi rahval on juba mõnda aega Älini algatatud idee põhjal imeilus traditsioon – isetegijad üle Eesti koovad lappe Aasta Ema villasele lapitekile ja siis kogunevad ja heegeldavad selle kokku. Alati on keegi, kes ka ilusa äärepitsi teeb ja teki valmis viimistleb ja siis jääbki alles oodata vaid õiget päeva, et pidulikult kontsert-aktusel Estonias see uuele Aasta Emale üle anda. Kuna seda üritust kajastatkse alati ka televiisoris, siis on see olnud alati ka suur tunnustus meie tekile. Sel korral heegeldas teki kokku Viljandimaa rahvas ja kuidagi juhtus nii, et ühel hetkel oli tekk kiiresti vaja Viljandist Tallinna toimetada ja minu vanemad olid parasjagu sealkandis ja nii oli mul korraga tekk, mis vajas üleandmist.
Hinges väikene värin ja ärevus, kaenlas teie suur ja uhke kätetöö – nii me siis täna Äliniga tippisime kõpskingades Estoniasse täitma ylitähtsat missiooni. Yhtlasi oli see minu ja Älini suure sõpruse tähtis päev, sest sellest hetkest olime me lihtsalt lahutamatud 🙂
Kontsert oli armas. Mitu korda kiskus pisara välja. Ehh… need emotsionaalsed emad 🙂
Ja siis kuulutas pr Siiri Oviir välja Aasta Ema, kelleks sel korral valiti pr Külli Kangur.
President andis Aasta Emale yle juba traditsiooniliselt hõbesõle ja siis läksime meie – Älin lillede ja raamitud kaardiga ees ning mina tekiga sabas. Tekk sabas seepärast, et see iludus ikka kauem sirgelt kaadris pysiks 😉 Ega me ju peaproovi teha ei saanud, aga arutasime omavahel läbi erinevad plussid ja miinused ja natuke tekki syles ka lapates leidsime, et kroogitult läheks lappide ilu niigi napi etteaste juures äkki sootuks kaduma ja otsustasime, et võtan teki lihtsalt sirgelt käele nii laialt kui mahub ja nii pikalt, et maas ei lohiseks. Meie suured sympaatiad, öökulli ja tikitud lillepärjaga lapid, said kõige ette 🙂
Hetk oli ülev ja ilus. Kohmetus ja värin tekkisid siis, kui me oma kohal taas istet olime võtnud.
Kuna mina ei osalenud selle kauni teki loomisprotsessis, aga yleandjana leidsin, et päris võõraste sulgedega on end veidi kentsakas ehtida, siis lisasin isetegijate kaunile tekile ka enda pisikese ‘lapi’. Tykk aega arutasime isekeskis milline see minu ‘lapp’ peaks olema, et ikka klapiks syndmuse ja kingituse endaga. Variante oli mitu, aga kõige peale jäi minu presidentidega pilt:
Ja pildiraami tagumisele kyljele kirjutasin:
“Pea poolsada nobedat naist alustasid nelja kuu eest Eestimaa erinevates paikades selle teki loomist. Sadade silmapaaride heasoovliku virtuaalpilgu alla sai silmus silmuse järel lappidesse kootud tõeline südamesoojus ja kätehellus.
Igal lapil on oma lugu. Igas lapis on peidus hea soov, Sinule, armas Ema.
Tuhanded palavad õnnesoovid käsitööportaal isetegija.net toredate tegijate poolt
Emadepäeval, 11. mail 2008″
***
“Miks emale presidendid?”
Jah, nad on tähtsad mehed meie minevikust ja olevikust, kuid palju tähelepanuväärsem on see, et toredal moel on just Eesti presidentide nimedes peidus tark tõde:
Eesti ema on see, kes hoolitseb, et leib oleks laual, lapsed ja linad pestud, lipp kõrgelt aus hoitud ning loodus ja loomad armastatud
Sügava lugupidamisega
Eva Herrera”
***
Ja teile, head isetegijad, imelist enadepäeva jätku! Ja jätkugu ka traditsioon ilusate tekkide loomise näol See on ilus. On hea ja nii õige! 🙂
21 thoughts on “Minu esimene Emateki üleandmine”
Kusjuures mina tundsin teid mõlemaid ära telekast vaadates! :):)
jaa, kui väiksed poisid laulsid,siis oli küll korraks kartus, et tekki üle andma minnes oleme me perekond pandad, mitte isetegija.net :P:P
ma nägin vilksti Reporterist aasta ema ja lootsin, et näen teki üleandmist ka, aga millegipärast ei näinudki 🙁
Aga see presidentide pilt on väga vahva, esimese hooga ei saanudki asjale pihta, a lõpuks puresin pähkli katki! 😉
Tubli oled!
Väga ilus tekk ja veel vahvam oli sinu mõte presidente joonistada! Tublid olete!! -KatjaII-
Nagu ma juba Kristabi blogi kommenteerides kirjutasin, pesin min aköögis nõusid kui algas Siiri Oviiri kõne. Kuulasin ja aimasin, et nüüd….. nii ma siis vaatasingi nõude kuivatamisega paralleelselt seda õnnitlemist ja nägin teie ilusa etteaste ka ära. Tublid!
Aitäh Sulle! 😀
Tublid!
Mina kahjuks ei näinud,olin ise omade käikudega täna emade juurde liig ametis!
Nii armas lugemine! Loen ja löristan nutta, sest nii hinge läks. Ise kahjuks ei näinud üleandmist, aga suur aitähh ikkagi!
Vaatasin ka koos perega ja pisar silmanurgas välgatamas – nii südamesse läks, kuigi seekord ma lapitegemisest loobusin. Kiitus kõigile kudujatele ja tänu üleandjatele – võrratu hetk oli!
Sinu "kootud lapike" sobib sinna juurde väga kenasti!;)
Väga südamlik lugu.
Aitäh sulle! Ja väga mõnus mõte need presidendid 🙂
Kahjuks ka mina ei saanud teki üleandmist vaadata, tantsustuudio, kus tütar käib, korraldas emadepäeva kontserdi.. minu heldimuspisarad said seekord seal valatud 🙂
Nii liigutav!!! Teki üleandmist ei näinud:( Paari esimest laulu kuulsin, siis tuled teised tegemised peale ja läksin liikvele. Nüüs konutan jälle metsa vahel. Erilahe on "presidentide kootud lapid":)!
See ülekanne oli nii imearmas, teek püsis korralikult kaadris ja puha 🙂 ja see presidentide pilt on uskumatult lahe.
Väga lahe oli Sul see presidentide mõte! 🙂 Ja väga armsad sõnad seal kaardi peal.
Tublid olite ja tõesti – tekk püsis sel aastal palju kauem pildis kui eelmisel 😉
Aitäh Pisihaldjas!
Tublid olite ja tekk suurepärane!
Väga ilus tekk ja kaart koos pühendusega väga kena! Super seltskond see isetegijate seltskond!
Väga armas jutt selle kena teki ja ilusa traditsiooni juurde!
Nii tublid oleite Sibulaplixiga! Vaatasin nina vastu telekaekraani, endal nina lörisemas natsa kah.
Hästi tore tekst ja tore president! Tublid olite!
Nii armas tekst.
Tubli oled, Sinu niinimetatud lapp sobis tekiga vägagi hästi.
:))
Keson
Väga kaunis tekk!