Ehtne Eesti Tita

Paar päeva tagasi oli taas kord natuke tähtsam päev kui iga tavaline tähtis päev. Mu pisipoiss sai juba pool aastat vanaks.
6 kuud
6,3+ kg
62,5 cm
Kylgedele saab ta juba ise, kohe-kohe peaks õnnestuma ka isesisvalt kõhuli maandumine. Haarab ja topib suhu kõike, mida kätte saab. Mokaotsast on juba ka kõrvitsapyyred maitsta saanud. Selline aktiivne, suhtlemisaldis ja lõbus poiss. Kasvab ja areneb omas tempos, aga kyll ta yhele hetkel õigeaegsetele järele jõuab 🙂

Tähtis päev nõuab ka pidulikumat riietust. Selle ta sai. Peaaegu nagu kaasaegsed omamaised rahvariided beebile.

Tänapäeva titadele topitakse selga kõiksugu edevaid vidinaid ja värke – ikka selleks, et ilusam ja uhkem oleks. Vanad eestlased keerasid aga tita lina sisse ja õmblesid talle pisikese särgikese. Beebidele kinnitati rinda vitssõlg, et see teda kaitseks. Vahel tõmmati see pamp mõnusalt kokku ka kirevakirjalise vööga. Kõik mustrid omasid endas uskumuste kohaselt kaitsvat väge, seega võiks ju emale lyhikeseks jäänud vöö lina kinnihoidmise kõrval pakkuda kaitset ka tema lapsele, eks? Nii, et pilt särgil pole juhuslik – loodan, et suutsin ka omalt poolt asja kaasaegsete vahenditega teostades teha midagi, mis hoiaks halva ja kurja minu lapsest ja selle särgi kandjast eemal. Seda on niinii väga vaja!

Susa algatatud rahvuslik projekt on mu lemmikprojekt läbi aegade. Yhelt poolt kindlasti seepärast, et ma nagunii joonistan teemakohaseid pisemaid ja suuremaid asju ja nyyd on põhjust veel enam ennast arendada. Ja nagu elus ikka, head ideed synnivad suht yhel ajal paljudes eri kohtades – paar nädalat enne projekti väljakuulutamist, olime me pisikesega haiglas, ja seal ma siis uurisin hoolega mis ja kuidas vanadel eestlastel käis. Joonistasin-kirjutasin vaiksematel hetkedel terve rea ideid paberile. Nyyd hakkan siis jupikaupa teostama.

Ja kui keegi kunagi peaks kahtlema särgikandja päritolus, siis sai seljale suurelt kirja ka tootjamaa.

Algselt oli tegelikult plaanis teha vaid lipp ja alla tekst ‘EESTI TOODE’, aga katsu sa siplev tita syles midagi nii pisikest teha. Muidugi vääratas käsi just siis, kui pintslil oli kena kogus sinist värvi. Ei jäänud mul muud yle, kui kuidagi pläkerdust varjata. Nii syndis lipu kõrval see veidi lopergune karikakar. Ja siis vaatasin, et asi on kuidagi kiivas. Tegin lepatriinu ja veel yhe karikakra yles juurde. Sai veidi plikalik, aga lilled on ju omad ja ausad ja õnneks ei avalda mu titabeebi veel oma arvamust riietuse kujunduselementide kohta ja noh, ega ta ju seljale ei näe ka. Seda enam, et yks tark mees siin juba itsitas, et ta on ‘Eesti loode’…

Särgipildi vöö mustri võtsin lihtsustatult maha sellelt vöölt. Ma ei tea, milliste riiete juurde see kuulub ja kustkandist pärit on. Lapsena oli see mul kasukavööks. Yhel päeval, kui taas oma rahvariietevaramus kaevasime, pudenes see sealt välja. Suurem poiss pani selle kohe pihta ja hetk hiljem mängis ta koduste vahenditega kilpkonna. Ehk siis Eesti oma padjakilbiga konn? 🙂

Jälgi mind Facebookis:

24 thoughts on “Ehtne Eesti Tita”

  1. Rahvuslik projekt on sinu läbi igati vägeva avangu saanud. Väga kihvt!
    Kohe kahju, et mul beebit pole!
    Muideks meil vennaga olid ka sellised kasukavööd, peab ema käest uurima kuhu need saanud on.

    Reply
  2. Õnne ja rõõmsat kasvamist!
    Selliste emme tehtud piltidega on Su poja ikka uhkemast uhkem! Ja kilpkonn on vahva 🙂

    Reply
  3. oh, kui rõõmus ja vahva tita-poiss!
    Ja nii hästi on ta kosunud! 🙂
    head kasvamist talle ja osavaid käsi emmele ja uhket olemist suurele vennale! Vahvad olete.

    Reply
  4. Poiss ju päris suur kohe. Minu õigeaegselt sündinud laps kaalus selles vanuses vähem. Praegu 3-aastaseltki kaalub vaid 12 kg.
    Body on väga vahva, palju ilusam, kui mõni edev firmakas 🙂 Oskaks ka ise niimoodi joonistada.

    Reply
  5. Palju õnne teile!
    Vaatan poisi naeratust ja no kisub suu muigele, nii nakatav naeratus on tal!
    Ja nii loova emme poeg oskabki end koos padjaga kilpkonnaks mõelda! Väga tubli!

    Reply
  6. Need kaks poisipõnni on äraütlemata vahvad lapsed, nende silmades sädeleb nii suur elurõõm:)) Ja nende emme tehtut on ka alati tore vaadata!!

    Reply
  7. Oi, kuidas mulle see vöötatud tita särgi peal meeldib! (Tita särgi sees meeldib muidugi sama palju ja vööga kilpkonn ka!)

    Reply

Leave a comment