Ikka haiglas. Päriskevad hiilib vaikselt

Nädala alguses tundusid Nõmme metsa lehtpuud veel väga raagus. Nyyd on nad peeagu täislehis. Ilm on suisa suvine ja kui kõik nyyd kenasti on ja Vantsu kehv olemine ei kordu ja seisund ei halvene, siis saame ehk homme juba kodusele ravile yle kolida. Lisaks taastunud pidevale naeratusele võttis poiss täna, kui ta on 5 kuud ja 10 päeva vana, nõuks, et hakkab suureks meheks. Otsustas ennast pöörama hakata. Esialgu siis veel kyll vaid kylgedele, aga kyll see kõht ka kord tema alla jääb 🙂

Pildialbumit uurides jäi silma pilt titabodyst, mis sai pildi juba möödunud aastal, aga värvid lisandusid alles hiljaaegu.

Ja kui nyyd vaid aega saaks, siis teeks kohe terve titade sarja. Mul on juba sadakond hyydlauset ja teksti kogunenud ja pilte ka paras ports. Ohh, pean vist väikesed haldjad appi kutsuma, et kõik ideed kord teostatud ka saaks 😀

Jälgi mind Facebookis:

3 thoughts on “Ikka haiglas. Päriskevad hiilib vaikselt”

  1. Tahtsin just sama kirjutada – olen ka suurima rõõmuga üks väike haldjas! Kuna minu nõrkus on väikesed lapsed, siis sobiks mulle lapsehoidja-haldjas, sest ega ma vist muudmoodi aidata ei oskaksi – joonistamine ei tule üldse kõne alla!;)

    Reply

Leave a comment