Juba hommikul sai selgeks, et täna tuleb rahutu päev väga mitmes mõttes (muu hulgas viidi mu isa mõne tunni eest jälle haiglasse… uurivad ja uurivad ja uurivad juba nädalaid, aga sotti ei saa. Inimesel endal on aga nii paha olla, et kole). Ja yhtlasi ilmus Eesti Ekspressis meie lastehaigala yledooside ja analyyside segiajamise ja sellest tulenevalt ka vale ravi saaga. See oli pikk ja keeruline protsess. Vantsu jäi kõigest hoolimata ikkagi ellu ja tunneb end nyyd juba reipamalt. Mina sain karmi õppetunni aga kogu eluks – ära usalda, kontrolli! Kontrolli kõiki ja kõike, sest kokkuvõttes vaid nii saad sa oma lähedasi kaitsta. Ja tegelikult oli see ka see hetk, kus ma sain aru, et ma pean ise õeks õppima, sest “lihtsalt emana” oled sa ei keegi ja iga loll võib sinust julgelt yle sõita, sest sa ei tea ju asjast justkui midagi. Mul on tuliselt hea meel, et Ravimiamet ja Eesti Patsientide Esindusyhing fakte ja tõde tunnistasid ja kindlalt mu selja taga seisid hoolimata haigla jaburast ringkaitsest. Ma ei oodanud midagi muud, kui et nii ränga vea teinud inimesed mulle silma vaataksid ja vabandaksid. Seda ei jutunud kunagi. Süsteem peitis nad ära ja kuigi nad olid nurka surutud, siis pyyti ikka veel teha mingeid haledaid katseid oma mainet säästa. No halloo, milleks – tunnista oma viga ja sa saad andeks ja läheme eluga edasi! Alles Ekspressi artikkel äratas karu yles ja pani käppa lakkuma. Ilma selleta polekski nagu midagi valesti olnud?
Ja kui juhe on koos, siis on kõige parem teha midagi sellist, mida varem katsetanud pole. Mannike tegi mõne päeva eest oma lastega liivast vahvaid võlupilte. See oli tänaseks väga tänuväärt teema – aitäh Mannike! Tõime poest liimipulga ja piknikukraami ja nii me siis enamuse tänasest kaunist ja soojast suvepäevast õues peesitanud olemegi. Koostöös liivakasti-kuningaga valminud pildid:
Nagu arvata võite, siis liimiga mäkerdasin mina. Liiva sõelumine ja puistamine pildile jäi poisi teha. Talle meeldis ja oleks mul olnud mõni paber rohkem, siis oleks pysivust ehk veel paari pildi jagu jagunud.
Õhk on sirelilõhnast tiine. Minu jaoks on hetkel aasta kõige lemmikum aeg. Kui mõnus oleks lihtsalt juhe seinast tõmmata ja olla ja nautida ja yldse mitte mõtleda segavaid mõtteid ega muretseda laste, enda, lähedaste ja maailma pärast. Aga ma ei oska, seega pean suutma leida tasakaalu just kuskil seal, kus kohtuvad nõrkused ja soovid ja unistused.
***
Veidi aega hiljem:
Võibolla olen ma liiga tundlik ja tundeline. No ei ole mul paksu nahka. Veel. Tean ju kyll, et mõtlematu inimese rumalalt pillatud sõnu ei peaks sydamesse võtma, aga kuna antud juhul käib jutt suuresti minust ja mu lapsest, siis…
Kommentaar meie loo artikli all Delfist:
29.05.2008 18:20
Kelle tegematajätmine ja praak on enneaegne laps? Ikka lapsevanema ju, enamus haigusi ikka inimeste eneste süü, tegelge rohkem profülaktikaga, siis pole vaja kiruda kui kehvalt te paranete.
Ja ometi käib artiklis jutt ju haiglas vales koguses manustatud ravimitest, milles minu enneaegne, aga väga tragi ja muidu igati terve laps vaid kannataja oli. Seesugused asjakohatud kommentaarid aga teevad lihtsalt haiget… 🙁
27 thoughts on “Rahutu päeva liivast võlupildid”
Kevad on võrratu!!!
Meilgi pojaga täna piiiik(7-8km)käruring maha käidud,päkad löövad kyll tuld,aga hing on rahul,rõõmus ja roosa:)
kunagi tahax ise ka pojaga selle liivakasti joonistuse ette võtta,hästi hea ja väärt idee ,et järgi teha:)
Usu mind, tuleb ka see hetk, see kevad, kus suuremad mured on möödanik ning saate kõik koos sirelilõhna nautida täpselt nii nagu ise soovite.
Patsu!
Aga kollektiivis peitub jõud – öeldi vanasti ja teie puhul on see kohe täitsa nii! Liivakasti kuningas ja liivakasti haldjas, ilus kooslus:D
Mõnikord juhtub nii, et meie nõrkusest saab tugevus…;)
Mured ei kao päriselt kuhugi ja see poleks ka mingi elu, kui aina lust ja lillepidu käiks, sellest ei oskaks siis enam üldse rõõmu tunda. Elu vaheldusrikkus on vajalik. Samas, kas just niimoodi peab juhtuma nagu ma EE-st lugesin….. Pai teile!
mina ka üks päev ahvin seda mõtet -nii lahe
olge tublid ja pidage vastu küll see rõõm ka ükskord kuhjaga sinu juurde uksest aknast sisse trügib.Hoia süda talle vaba.
Oh, see delfi jutt… nii nõme 🙁 Parem ongi sellisel ilusal ajal õues olla ja kurjade inimeste juttu mitte lugeda; täiesti masendav!
Aga liivapildi idee on lahe 😀
Vahvad need liivapildid!
Paid ja kallid teile
Sina pole miskit valesti teinud, et keegi näpuga näidata saaks ja just vastupidi — tubli, et lastega palju ja vahvalt tegeled ning õigel ajal kahtlustada oskasid!
On jah käsitööfoorum, aga….. kohati on selline pere tunne ja… peres räägitakse ju kõigest.
Heldeke! Ega tasu seda soppa ja saasta südamesse võtta. Ma peale mõnda väga lapsevanemaid halvustavaid artikkleid enam nt Õhtulehte ei loe.. Need inimesed kes seal kommenteerivad…ma kohe ei leia sõnu, kas nad elavad oma tumedamat poolt suhteliselt anonüümselt välja või mis? Kalli- kalli. Teil nii vahvad tegemised koguaeg…oh, viitsiks ise ka…
Mingi Delfi harimatu anonüümse arvamuseavalduse pärast oma tuju rikkuda ära küll lase! Rumalaid inimesi leidub ju alati.
Enneaegsuse riskifaktorites leidub äärmiselt palju seda, mida ise ei saa mõjutada, Sa tead seda kindlasti isegi. Ja mõnelgi enneaegsel sünnitusel ei leidu ühtegi seletust (ega sageli ka riskifaktorit). Ei teata veel kuigi täpselt sünnituse käivitumise mehhanisme, ja eriti ei tea seda jutuportaali suvaline targutaja.
Tervitades günekoloog, kes on sünnitanud enneaegse lapse.
😉
PS.Liivapildid on lahedad! Ma ostan kah homme liimipulga.
Hästi armas liiva-lepakas on teil välja tulnud!
Sa anna neile netikommentaatoritele andeks:)) Sest nad on rumalad ja neil pole aimugi millest räägivad. Ehk ka saatus on neile armuline ja neil ei tule seda asja omal nahal läbi elada.
Ma usun, et enam eeskujulikum rase ei oleks ma saanud olla. Ja ega varasemad elukombed pole kah sellised olnud, et keegi näpuga näidata võiks. Aga vot – enneaegne laps ja justkui ilma põhjuseta.
Kahjuks elame palju juhuslikumas maailmas kui me ise tahaksime. Mõni seda ei ei talu ja sealt tulevadki meeleheitlikud, vahest päris inetud katsed kõiges alati süüdlasi leida. Aga elu ON juhuslik. Aja jooksul näeb kõike, ka palju head ja ilusat. Aga seda peab oskama tähele panna ja selle peale oled Sa meister! Sa oled võrratu, sest lood ja jagad ilu teistele!
Sinu käitumisest näen, et oled vapper Eesti naine, kelle südames on päike ja hinges hellalt helisev kelluke. Ja olgu saatus tänatud, et see nii on ! Loodan väga, et suuremad katsumused on selja taga ja ees on rohkelt rõõme ning kallistusi ! Jõudu teile kõigile, kullakesed !
Aina enam synnib enneaegseid lapsi, ára muretse selle párast.Neid synnib igal pool. Enneaegsed káivad vajadusel lihtsalt arengulises teraapias, kus mieie, fysioterapeudid, nende motoorsele arengut kaasa aitavad. ära muretse ja naudi oma kahte armsat tibukest ja ilusat kevadet!Ole vapper!
Enneaegne laps võib kellel tahes sündida ja sinna ei ole midagi parata. Ainult äärmiselt rumal inimene võib sellist asja kirjutada. Palju tervist ja paksu nahka teile!
Küll ikka on õelaid inimesi.Aga sa oled tubli ja saad kõigega hakkama.Jõudu ja jaksu ja palju ilusaid pilte ja tervist pisikestele!!!
lugesin EE, täpselt minu kogemus: haigla personal naeratab ja ümiseb midagi ebamäärast. õnneks ma sain aru, et nad ei saa aru, ja hakkasin kohe venet purssima. teil on ikka üleelamised olnud…
Lugesin samuti Eesti Ekspressi ja ma olen õnnelik,et see lugu lehte läks.Väga oluline on see tulevastele emadele,et igaks juhuks võiks ikka kahelda õdede töös.Tean,et eksimine on inimlik aga siiski siin kohal on tegemist inimeste eludega.
Ja see neti kommentaar-oeh. Pole kahjuks parata aga on inimesi kel on väike ajumaht.Kes ajavad suust välja juttu millest nad ise midagi ei tea.
Küll neid elu õpetab!
Liivapildid on fantastilised!
Igal juhul õnne ja päikest terve su pere tegemistesse!
Naerata, teil on palju fänne ja see foorum on õige koht kus olla õnnelik ning jagada oma muret.
Oi, kullake, väga jõhker kommentaar sellise loo peale. Värisesin tükk aega, kui seda lugu lugesin – Sa oled ikka üks väike vapper ema!
Ja liivapildid on hästi-hästi armsad:)
Anonüümselt on alati kerge õel olla aga ära pane teda tähele! Ilusat kevadet teile!
Sellise arvamusega võib välja tulla vaid piiratud elukogemusega rumal inimene. Kes vähegi midagi rasedusest ja sellr riskidest teab, sellist tekti ei kirjutaks! Ole tugev!
kas sa tead, et üks pisike poiss, kes on ilma emmeta üles kasvanud (st vanemad lahutasid väga noorelt ja lapsed jäid isa kasvatada) ütles, et miks tema minu emme ei ole?
nimelt oli temal kurk haige ja lasteaeda minna ei saanud. mina kui perekonnatuttav võtsin ta enda juurde päevaks.
ühe silmaga hoidsin tema joonistamisel silma peal ja teisega üritasin eksamiks õppida.
kui tema joonistamisest väsis ja mina õppimisest väsisin, oli temal aeg minna puhkama ja minul aeg teda lõbustada. kuna juturaamatud on tal minu juures läbi loetud, siis võtsin läpaka ja hakkasin talle voodiserval näitama sinu tehtud joonistusi, tema mõnusalt padjakuhja sees teetassiga kuulamas-vaatamas. samamoodi lugesin ette hulga postitusi, mis talle meeldida võiks (näiteks mänguasjade saamislood, näiteks puuhobuse loo, samamoodi päris algusest piparkoogimaja ja pärdikute kohta).
tükk aega ta siis mõtles ja kuulas nii tasakesi, kui üldse sai. ja siis ütles, et aga miks mul sellist emmet ei ole?
niiet sinust tuleb hoopis teistel eeskuju võtta:)
eelmise postitusega tuleb mulle hoopis silme ette kuidas mina ise (mitte üldsegi väike laps, 30 ringis olen) kakaotass käes sinu postitusi loen. huviga ootan sinu postitusi, ja tuleb tunnistada, et kuigi sinu pildid ja isetegemised on vapustavalt huvitavad, siis ootan samamoodi või veel rohkem seda, et midagi sinu enda ja eriti sinu lastest lugeda saan. need otse südamest kirjutatud lood panevad mõtlema:)
kõik ootavad uudiseid sinust ja sinu pisikestest, kes läbi arvutiekraani väga lähedaseks saanud on. ma olen kindel, et kõik, kes su postitusi loevad, hoiavad pöialt sulle ja 2le vahvale poisipõnnile:)
ja tead kui mõnus on võtta reede õhtul (selle asemel et kusagil väljas raha kulutada kõige hirm-kaasaegse peale) sinu blogi lahti ja kakaotassi taga lugeda, kuidas üks inimene nii sügava hinge ja südamega on, nii väga oma lapsi armastab… see annab inspiratsiooni ja jõudu elada endale, et ennast mitte ära kaotada kogu selle teistele meeldimise ralli sees. ja pärast seda välja õlivärvid ja teha üks pisike loodusmaal ja see kallile pereliikmele kinkida. mida pingelisem aeg, seda rohkem jõudu ma sedasi maalimisest ammutan. aga selleks on vaja inspiratsiooni..
ja just siit blogist saan mina inspiratsiooni olla ise, oma maalide, kaartide, lapitekkide õmblemiste ja kõikide muude isetegemistega:)
niiet palun edaspidi mitte kustutada enda käsitöölistesse isetegemistesse otseselt mitte puutuvaid postitusi ja neid ka mitte vähendada; )
kust siis veel saavad isetegijad jõudu olla HEA isetegija:)?
Aitäh Sulle, külaline, kelle nime ma ei tea, aga kes Sa ajasid mind nyyd keset seda rasket teadmutuse-ööd heldimusest nutma. Aitäh Sulle. Sa ei oska ilmapeal ette ka kujutada kui palju see hetkel tähendab. Aitäh teile kõigile!