Ehh, titad-titad!

Ehh, titad-titad ja nende yleannetud teod! Ehk tervitused taaskord lastehaiglast!

Ma ei tea kyll kellelt mu poisid oma huumorisoolikad pärinud on, aga igal juhul on neil need väga hästi arenenud. Kuidas ma seda tean, soolikad ju välja ei paista? Elementaarne – nende teod kõnelevad nende eest. Ma unistasin palju aastaid salamisi ja mõned korrad ka poolsalamisi synnipäeva yllatuspeost. Ma neid ise nii mitu korraldanud, tean, kui vahva see võib olla, ja vaikselt ikka lootsin, et ehk õnnestub mul ka kunagi see nali läbi teha. Tegelikult pole ma mitu aastat sellele eriti mõtelnud enam, aga no nagu elus ikka – saad kõik siis, kui enam ei looda ega oota ja isegi enam ei mõtle kogu asja peale. Ja siis saad ikka kohe täie rauaga 😉

Yleeile õhtul sain poisid 23-ajal magama. Kylmkappi uurides selgus, et piim on suht riknemise piiril ja mõistlik oleks see kiiresti ära kasutada. Kypsetasin endale synnipäevaks keset ööd sellest Mari Marikese õunade ja mandlilaastudega koogi. Ja siis veel toksisin pea kella kolmeni yhte kiiremat sorti tita-projekti arvutisse. Ja siis ei tulnud und. Ja kell pool kuus hommikul ärkas väikemees yles ja selle asemel, et mulle õnne soovida, sai hoopis kohe selgeks, et ees on ülikiire minek haiglasse.

Noh, mu pisikesele piimaimejal on vist kindel veendumud, et kui pidu, siis peab seda vääriliselt tähistama. Tema synna oli haiglas, jõulud-aastavahetus haiglas. Vabariigi ja suure venna synnad magas ta maha – väike ka, kõik ei pysi veel meeles, ja eile, emme synnipäeval, tegi ta oma tembu teoks. Kärtsu ja myrtsuga. Kui keegi ei tee, siis tuleb ise teha. Ja emme ammu hapuksläind unistusi on ju ka tore ja õige täita, eksole. Mis sellest, et päris täpselt veel matsu ei jaga ja aru ei saa, et selline pidu polnud just see, millest mina olin soovinud. Aga noh, räägi talle nyyd, et selle peo oleks võinud kuidagi muul moel ette võtta. Vaatab sulle nunnult otsa ja naeratab nagu öeldes, et ma ju tahtsin parimat. Ja kingitud hobuse suhu pole viisakas vaadata – pean olema õnnelik sellega, mis on 😉

Et kui mõni saab pidupäeval nt esimest korda limusiiniga läbi linna vuhiseda ja shampust limpsida, siis mina sain sel korral synnaks elu esimese kiirabiautoga sõidu läbi kerge karge hommiku-udu. Pean tunnistama, et oma synnipäevade hommikutel pole ma elus veel nii vara ärganud. Auto kolises-kihutas-põrutas-loksus ja mina pyydsin murelikult lapse rasket hingamist kuulates tal veel hapnikumaski nina all hoida. Lahtiselt syles istub pambuke aga säras ja naeratas ise õndsalt nagu oleks millegi hiiglama vahvaga hakkama saanud.

Ja siin me siis nyyd oleme – tuttvas valgekitlite maailmas. Eile jäin ilma kõigist musidest-kallistustest, suurem veel magas, kui minema tormasime, aga selle peo pean ma veel kunagi õigel moel maha. Et lastel ka ikka kindel selgus ja veendumus oleks, kuidas ja kus yks õige synnipäevapidu käib.

Kohe-kohe kolime suure maja kolmandalt korruselt (ohtlikust osakonnast) tita pildiga maja esimesele korrusele (mitte nii ohtlikusse osakonda) ja jääme veel mõneks ajaks jälgimisele ning hoiame pöialt, et sellest midagi hullemat nyyd välja ei kujune. Lisaks minu synnipäevale saame siin veeta ka maipyhad jehhuu… Volber ju haldjatel tähtis pidu. Nii, et titad-titad-titad, naljakad ja toredad tegusad isetegijad titad kohe ikka oskavad. Pahane ka ei saa olla. Kuidas sa haige lapsega ikka pahandad. Loodetavasti saame ikka emadepäevaks koju ja jaanipäeval ta sellist trikki enam ei tee. Aga noh, tervis ja lapsed on me kõikse kallim vara, seega, mis seal ikka. Mul plaan päris vanaks elada, nii, et jõuan veel 🙂

Ja kui teil täna midagi muud tarka teha pole, siis võite meile akna taha suure platsi peale tulla öösel lõket tegema ja rakette laskma… kuigi see vist legaalne pole 😀 Kui pidu, siis ikka korralikult ja muinasjutumaal on naguniii teised reeglid ju, eks 😉

PS need titade pildid siin on nö proovilapid enne suuri tegusid.
Kuna minu tita aga on nõuks võtnud magada siin nagu inglike, siis sain ma täna öösel yhe suure töö juba tehtud. Varsti näete ka selle vilju. Arvuti reisib tõenäoliselt õhtul mu juurest taas ära, aga ma olen olemas ja tegutsen tasakesi. Eriti täna öösel :))