Sel ajal kui mina taas kokanduslike katsetuste kytke olen langenud… Noh, käivad mul vahel sellised hood ka peal, yldiselt tasa ja targu ja suuremate hiilgehetkede ja põrumisteta. Pigem seepärast, et tahaks hirmsasti midagi head, aga ei oska ise ka öleda ega välja mõelda, mis see HEA siis olema peaks… yhesõnaga, siis kui mina vaikselt koduselt katsetan, siis minu vanem poiss avas eile restorani. ‘Resturaani’, nagu ta ise ytleb. Tänaseks on sellest kyll saanud lihtsalt ‘putka’ 😀
Eile kaubeldi mind hoolega restoranikööki sööma, ma siis selgitasin, et köök on kokkadele, inimesed söövad eraldi, noh, nt väliterrassil. Ok, on muidugi koht, kus sulle toitu ka nina all valmistatkse, aga see oleks kokkuvõttes 3-aastase jaoks liiga keeruliseks juba läinud 😀
Täna aga ei lastud mind enam restorani sisse. Teatas, et see on putka ja inimesi teenindatakse läbi luugi. Nojah, omanik on kuningas 😀
Aga nimetagu ta seda paika kuidas tahes, tähtis on ikkagi pakutav. Menyy on vägev. Eile nuias ta mu käest pärast poolte söögiriistade putkasse tarimist ka söögikspakutavaid keetmata makarone. Ok, kena kui kokk maitseb oma roogi enne lauale andmist, aga kui ta neid himuga ise krõmpsutama hakkas (mul tõusid kõik olemasolevad ja olematud ihukarvad seepeale pysti), tuli fantaasia appi võtta. Nyyd siis pakutakse restoranputkas söögiks traktoriratta-pihve, mullitajapurgi-sardelle, pallipirukaid ja kõike muud hõrgutavat. Peakokk isiklikult aga ulatas mulle eile (samu vahendeid appi võttes) restoraniaknast erilise magusroa – liblikakoogi. Noh, kujutlusvõimet appi võttes on ju kausis tõepoolest midagi liblikalaadset. 😀 Igal juhul sõin himuga. Maitses mmm, oi, kui hea! 😀
Ise on ta oma putka yle hirmõnnelik. Mis muidugi ongi peamine. Tarkades kirjutistes on palju räägitud, et lastele tuleb rollimänge õpetada, sest lapsed ei oska ise neid mängida. tänapäeva lapsed ei oskavatki yldse enam mängida? Mina, laisa ja oskamatuna, pole neid talle kyll õpetanud, või õpetada jõudnud veel, kõik on kuidagi ise tulnud. Äkki seepärast, et ta alati mul ninapidi iga asju juures on ja jõukohaseid asju kaasa teeb? Eile nt tegime pitsapirukat.
Piruka sisse panime kõiksugu head ja paremat, kuna see aga ikkagi liigrasvane sai, siis ma pigem töö käigus väljamõeldud retsepti ei jaga 😀 Ja suures osas panen ma asja nässuminemise ka paha kypsetusvormi syyks. Leidsin lihtsalt vanu kaste tuulutades paari päeva eest kena tuttuue vormikomplekti, milles viis erinevat vormipõhja. Karu, päkapikk, syda jne. Katsetasime karuga. Mõtlesin piruka taldrikule lyya, et karupõhi jääks peale. Aga vorm osutus täielikult Taiwani jampsiks. Piruka saime kyll kuidagi kätte. Koos teatava osa vormi põhja- ja kyljetykkidega. Vorm rändas otseteed prygimäele kõigi oma põhjadega ja edaspidi jään truuks oma päevinäinud Saksa analoogile 🙂
Aga ikkagi, tahaks midagi head… on teil ideid? 🙂
15 thoughts on “Näljane jutt”
Sinu toidueri lugedes, läksid mul endal pannil olnud kraam kõrbema! 🙂 Appi!
Ja seda juttu, et tahaks midagi head, tean ma isegi, aga mis see olla võiks ei tea!
No proovi sibulapirukat…sobib ka neile, kes sibulafännid pole:) Minu 4-aastane sõi isuga, muust perekonnast rääkimata
Retsepti saad siit:
http://qsti.blogspot.com/2007/11/sibulapirukas.html
Seal muudki toredat valida.
Ajaviitja
Rummipallid, mida ma eelmisel laupäeval Uruhiire blogist võetud õpetuse järgi tegin, olid küll imehead! Su lapsel on kujutlusvõime võimas!
Eesti keel on armas! Lugesin oma postitust ja leidsin, et panin kirja lause, kust võis välja lugeda, et eelmisel laupäeval võtsin Uruhiire blogist õpetuse,aga ei, õpetus oli varem võetud, palle tegin laupäeval.
Mina: "Tahaks midagi head!" – Mees: "No mis see hea oleks?" – Mina: "… Mai tia…?" – Mees: "No, võta shokolaadi." – Mina: "Ega shokolaad ei ole ju hea!" – Mees: "No tee kooki?" – Mina: "See ka ei ole "hea"! Tahaks midagi "HEAD"!" – Mees: (kehitab õlgu) "No siis ma ka ei tea…" – Mina: (lähen kööki borshisuppi keetma)… Voh! Ja hapukoort ka sisse =)
/Ellu/
Minu "midagi head" on tavaliselt muffinid, nt shokolaadi-toorjuustu omad. Need pole küll eriti magusad, kuid nö. üllatavad. Originaalretsepti leiab sellelt lehelt: http://www.muffin-paradies.de/muffinframe.htm
Kas soolast või maugusat?! Mina jõudsin tänase heaga niikaugele, et tegin kisselli ja veits tarretist, külmutatud marjadest. Et siis hiljem võiks juurde teha kohupiimavahtu ja vahukoort. Tundub, et meite juures täna soolast ei saa. 🙂
Nii vahva elu teil! Ja see tahaks midagi head, aga mis see hea on? Ma arvan, et see küsimus kuulub sellisesse kategooriasse nagu ka: kumb oli enne kas muna või kana? ja kas sebral on valged trribud mustal põhjal või mustad triibud valgel põhjal? Edu katsetamises!
Ma tahan saiavormi 🙂 Tuleb oma jõuvarud kokku korjata ja ennast köögipoole veeretada. Selveri retseptide hulgas oli hiljuti väga hea saiavormi retsept müsli ja marjadega. Ma proovisin, väga hea sai, tegin natuke omaloomingut muidugi ka: http://www.selver.ee/?id=7216
Minu "midagi head" sai valmis!!! =)
Panin retsepti ka blogisse üles. Nüüd lähen matsutama 😀
PORGAND
Lynx, porgand proovitud. Iga päev kohe. Hea kyll, aga ikkagi mitte SEE senitabamtu. Tuleb hakata uusi katsetusi tegema. tänud vihjete ja viidete eest 😀
pisihaldjas
Limonaadisuppi ehk? 😉
Väga lahe "Oma äri" on poisil! Ja väikesed lapsed ei õpi, vaid matkivad, sealt see mänguoskus tulebki:)
Aga midagi head – eeee – äkki puuviljad vaniljejäätisega(minu lemmik)!
Head…midagi head.. midagi väga head… Tegelikult on parim see, et Sa oled kenasti oma tibukestega kodus ja jälle on kodutaevas päikest näha !