Väike Vantsu

Esimest poissi oodates oli mul olemas kaks nime – yks poisile, teine tydrukule. Mõlemad oma isiklikult tähtsa tähenduse ja looga nimed. Määrava tähtsusega oli e-täht, lihtsus ja kõige olulisem oli nime tähendus.

Sel korral oli mul siis olemas nimi tydrukule, aga poisi nimi vajas veel leidmist. Tingimused olid samad – e-tähega (suguvõsavärk, noh, traditsioone ei saa katkestada :D), lihtne, lyhike, yks ja ainus, võimalikult rahvusvaheline ja mis peamine, erilise tähendusega. Põhjalikul otsingul leidsin vaid mõned kandidaadid. Neid siis kirjutasin ja korrutasin kõval häälel, kombineerisin perekonnanimega, enda ja vanema poisi nimega ja kui otsus niigi kindel oli, siis leidsin, et tegelikult on selle nime tähendus ka just see õige, mis minu pojale sobib. Hiljem selgus, et poiss kannabki vaid ainuõiget nime, sest yks visa ja vintske sell ja väike vapper võitleja ta ju ongi 🙂

Aga mis on veel kõige toredam, siis tema nime esmakordselt nähes oli mul kohe ka hellitusnimi olemas – Vantsu. Ja kui poiss oli nii läbematu, et nii väiksena siia ilma kippus, siis arvasin mina heaks ta ka kohe nimele vastavalt pisikeseks elevandipojaks ristida. Minu pisike helesinine elevant. Vähimagi kahtluseta. Sugulased protsetisid. Oii, kuidas nad vastu ajasid. Noh, et pole ju elevant, on hoopis kirp, parimal juhul konn. Pealgi on nii lahe, kui nime saab ka pildis kujutada.

Siin siis minu pisike elevandipojake, meie väike Vantsu, suure protesteerimise saatel valminud uhiuues särgis. Nagu näha, siis särk meeldib kyll, ainult see ei meeldinud, et emme vahepeal teda natuke aega kaisus ja syles ei hoidnud, et talle seda särki joonistada. Eks kõik tuleb valuga. Eriti ilu 😀

Ja mis mind veel eriti rõõmsaks teeb – ma leidsin värvid, millega saab normaalselt otse kangale joonistada-värvida ja mis vist tõepoolest ka pesu kannatavad. Esimene katsesärk siis saigi enda poisile ryystamiseks, et vead ikka võimalikult selgeks saaksid. Ja kui poisid lasevad, siis olen ehk varsti rööbastel tagasi. Oiiii, kuidas sõrmed sygelevad! 😉