Lapsena oli mu lemmikvärviks helesinine. Tõenäoliselt protestiks kogu selle plikanduse ja roosamanna vastu. Mulle meeldis puu otsa ronida ja poistega luurekat mängida. Mulle meeldis poiste värv. Sain suuremaks ja helesinine ei meeldinud yhtäkki enam yldse. Poisid hoopis meeldisid 😀
Mingis pubekaeas elasin minagi yle selle kuulsa musta-armastuse, aga see läks aja jooksul mööda. Või noh, mis mööda. Lihtsalt värvid tulid ka sekka. Ja justnagu jällegi protestiks – minu päriserialal on kombeks oma töid esitleda ja kaitsta ikka reeglina yleni musta riietudes. Siis mina olen oma mappide ja torudega alati rõõmsalt roosas-helerohelises või punases säramas käinud. No on kohe mingi kiuslik vajadus erineda 😀
Kui Annela minult pyhapäeval kysis, mis on mu lemmikvärv, siis hakkasin esiti kokutama ja siis jahvatama pikka juttu. No värvid on lihtsalt nii toredad. Mulle meeldivad värvid, kyll mitte igasugused ja tegelikult suht piiratud hulgal, aga siiski meeldivad. Ja mulle meeldib nendega ka mängida.
Kui mõni inimene näeb numbreid ja nädalapäevi värviliselt, noh, kes meist kiiksuvaba poleks 😉 Siis mina näen inimesi kindlates värvides. St inimese iseloom, välimus, maneerid ja kõik kokku, mis teeb temast just tema, annavad mulle yldsignaalina ka mingi ettekujutuse, mis värvi ta on. Või mis värvi on minu jaoks tema maailm. Ja sellel pole mingit pistmist nende naha ja juuksetooni, riietuse ja värvieelistustega ega ka muude aasta-aja-asjadega millega kõiki inimesi mõõdetakse yhe puuga. No nt mu vanem poiss on selline tugevate värvide tyyp. Tema värvid minu jaoks on hernes-mais-tshilli (roheline, kollane, punane), pisem poiss jällegi on lumi-taevas-päike (valge-helesinine-kollane) ja ka oranz. Minu ema, kes ise eelistab alati tumepunast ja räägib alati, kuidas talle yldse ei sobi beezikad-roosakad-rohekad toonid on minu jaoks just nende värvide inimene.
Kas teil on ka selline arvamus, et roheline ja sinine ei sobi omavahel kokku? No mu ema ja vanaema on mulle seda vähemalt 101 kordi pidanud vajalikuks mainida. Kindlasti mainivad veel. Nali naljaks, aga ometi on neil endil olnud kleite (enne veel, kui mina siia ilma saabusin), kus mustris kenasti nimetatud värvid koos. Ja kui nii võtta, siis looduses on need kaks värvi ju pidevalt kõrvu – taevas ja rohi, taevas ja mets, taevas ja meri jne. Kuidas siis kaks värvi ei sobi, kui need juba looduses aegade algusest koos ja kõrvuti on olnud? Maitseasi, eks?
Ja sama kehtib ka roosa ja oranzi kõrviti panemisse. Minu meelest klapivad vahvalt. Yhes korralikus loojangus mängib ju ka päike just ende värvidega. Ok, muidugi on neil värvidel palju erinevaid nyansse (igasugu neoontoonid on minu puhul välistatud), aga siiski! Sisuliselt võtadki punase ja kollase ja pistad nad kokku. Heledamad toonid jäävad servdesse ja keskel pääsevad kollane ja punane oranzhina möllama. Mulle nii meeldib värvidega mängida.
Lapsena unistasin alati võimalusest värvida ära mõni uks või aken. Ei lubatud. Liiga suur töö lapsele. Ma võivat end ära määrida ja asja ära solkida ja mis kõik veel. Kasvasin yles teadmisega, et värvimine on mingi eriti suur ja tähtis ja peen töö, mis on mõistlik asjatundja hooleks jätta. Aga miski siiski kripeldas mu sees.
Ja siis jõudis mu ellu too Mustika-periood, kus su käsutuses on puhtad valged seinad, mis värvi ootasid. Tegelikult ootasid need kaks seina seal võimalused isegi eri värve, tehnikaid ja värvikasutamise meetodeid. Just nii kuis hing ihkab. Aega kyll oli piiratult, aga esimesel korral ma siis proovisin ära selle, mis mulle endale kõige enam meeldis pakutud valikust. Caparoli ArteLasur värvidega annab teha jube laheda seina. Vähemalt minu arust.
Yks sein pidi saama roosa – purgis oli värv suht tumeroosa, sees heljusid valged helbed. Muidu kantakse seda värvi seinale ühtlaselt, aga minu eesmärgiks on saada yhtlaselt ebayhtlane sein. Ja mul oli kiire. Samas oli tahtmine midagi vahvat katsetada – mõtlesin siis kohe tupsutamise peale. Aga millega? Tähtis oli ju saada need helbekesed koos värviga seinale. Pintsliga on nii, et kannad värvi seinale ja siis hakkad seda pintseldama, et helbed ilmuks nähtavale ja siis nyhid risti-rästi kuni saad helbekesed ka enamvähem yhtlaselt seinapinnale. Helbed on sellised kapriissed tegelased seal värvis. Samas on nad põhilised efektiloojad. Katsetasin oma tupsutamist ja plätserdamist kilekotida – ei sobinud – värv ei jäänud peaaegu yldse seinale. Käsnaga – ei sobinud – helbed jäid kärsna kylge kinni ja värv jäi seinale nagu tavaline, lisanditeta, värv ikka. Katsetasin erinevate kangastega. Ja mis sobis? Kõige parema tulemuse sai Vileda(?) põrandalapiga, selline pehme ja kollane ja suht tiheda koega. Tõmbasin käsnale selle ymber, sest nii sai suurema ja tugevama värvikandva pinna kui nutsu lihtsalt peos hoides) ja muudkui tupsutasin. Mitu ringi kohe tupsutasin ja patsutasin. Aga siin siis mina ja minu lemmiksein alles kerkivas Musika jõulutoas 🙂 :
Aga ma vähemalt tean, et asi oli katsetamist väärt ja kui kunagi elus veel kipsseinu tuleb elavaks muuta, siis pigem nende värvidega. Kui aga on võimalik teha pärisasja, siis ehk ikkagi eelistaksin krohvi ja värvimuldadega kohupiimavärve. Tapeedid on minu jaoks välistatud… paber lihtsalt on joonistamiseks 😉 Ja värvid peavad olema ilusad. Nagu Mehhikos. No nemad ei karda panna kokku roosat ja oranzhi, rohelist ja sinist ega karda jätta ka pindu valgeks. Ja kui neil on seal intensiivne päike, mis teeb värvid intensiivsemaks ja varjud tumedamaks, siis ometi vajame meie siin põhjamaapimeduses veel enam värve ja valgust ju 🙂
Aga millest sai see värvijutt yldse alguse? Annela kysis, mis on mu meelisvärv, talle tundus, et roheline. Ja ta ei eksinud, see on yks mu lemmikutest. Võibolla just seepärast, et see on yks eriti tujukas värv. Kui ma kollast ja punast ja sinist, noh, põhivärve siis, võin sydamerahus leida poest endale sobivaid, siis rohelisevalik jääb mulle alati kitsaks ja pean alati seda ise kokku segama. Aga see selleks. Ja siis kinkis ta mulle ilusa rohelise käevõru:
Aitäh Sulle ja aitäh teile! Pyhapäeval oli kokkusaamisel väga vahva ja ma juba ootan kannatamatult märtsikuud 😀
PS Leidsin ühe eriti tupsununnu värvikombinatsiooniga hiljutise foto ka:
