‘Emme, vaata lehmad!’
Vaatan segaduses toas ringi, et noh, mis asjad siis nyyd lehmad on, et teaks, et valesse kohta ei astuks ja saaks lapsega kaasa mängida. Aga lehmi pole toas. Kysin siis, et kus need lehmad siis nyyd on. Seepeale viipab poiss akna poole ja näitab mulle pilvedesse kaduva lennuki ähmast kuju.
‘Lehmad lendavad.’ vaatab ta unistavalt läbi aknaruudu taevasse
‘Lennukiga? Kuhu nad lendavad?’
‘Heinamaale.’
Nojah, kui heinamaale, siis heinamaale. Tyybil on sellest maadeasjast veidi oma arusaam. On Soomemaa, Muumimaa, Saaremaa, Lõunamaa (see, kus on soe ja kuhu Lotte Pipo viis) ja nyyd siis ka heinamaa. Hetkel on piimaandmine popp teema. Hommikul seletasin talle just, et lisaks emmele annavad piima ka palju loomaemmed ja mõnede piima joob ja piimatooteid sööb isegi tema. Selleks aga, et lehmad ja kitsed kõik head piima annaksid, peavad nad head toitu sööma ja palju puhkama. Heinamaal. Lehmad juba läksid. Meil siin ju pole päikest ja soojust, kuigi heinamaad peaagu juba haljendavad. Huvitav, kas varsti saadetakse mind ka? 😉
Kuna minu isetegmised piirduvad hetkel suures osas vaid piimaandmisega, siis pole sellest kuigivõrd midagi põnevat kirjutada kui et vaid seda, et kaks kuud sonditoidul olnud poiss, kes õppis ise sööma pudeliga eelistab rohkem ja rohkem ise otse allikast oma piima ammutada 😀 No ja isetegemiste osas on mul kodus nyyd yks eriti suur ISEtegija syndinud. Kasutades ära minu teatavat võimetust… käib ta ISE reisil. Vaat sedamoodi ja siis põikab ikka pidevalt ligi, et ennast esitleda ja tankida:
Kui ma olen pool päeva temalt palunud, et ta oleks nii kena ja paneks jahedas toas endale sokid ja pyksid jalga, siis leiab ta ISE endale sobivad kehavarjud. Mis sellest, et sokid 20 numbrit suuremad, nii ongi parem, ei peagi pykse panema, sest minu puusani ulatuvad pikad sokid täidavad ka pykste aset. See eest aga katavad ihu tagurpidi prillid, seljakott. Et siis reisile. Ei taibanud kysida, kuhu ta reisis, aga küll ta varsti jälle tuleb, siis küsin 😀
ISE tuleb endale ka soeng teha. Yhel päeval katsetas ta korra ka juukselõikusaparaati, aga sellega tal erilist edu polnud. Juhtmepool lihtsalt ei lõika ja yle pea veel ei näe. Peeglit ei tunnista 😀 Aga järgmisel päeval katsetas ta paremat asjaga – rastapatsi vaha (kes ja miks, krt, kyll selle vannituppa jättis? Aastateks? :D). No ja seda kitist ollust ei saanud ma poisi peast kõigist katsetest hoolimata muul moel enam ära, kui sai teine oma 15-päeva-soengu. Nyyd võib ta seda kitti endale kasvõi lusikaga ja purgitäie pähe määrida, kui taas juuksurit soovib ISE mängida. Äkki ongi soojem. Sest kiilakana talvel vist eriti palav pole 😀
Aga tegelikult on ta yks armas ja hea ISEtegija. Kui ma pisikesega haiglas olin, siis kilod kadusid kuskile ära ja yhel kenal päeval käsi pestes ja paberiga jälle kuivatades pyhkisin ma ka oma sõrmuse käest. Sinna ta kadus. Emotsionaalselt väärtuslik, 12 aastat truult mu pöidlas istunud sõrmus, kadunud vanatädi kingitus. Muidugi olin ma kurb. Kuigi see oli ka omamoodi märk uue ajastu algusest. Aga poiss oli kunagi nädalate eest mu juttu kuulnud ja nyyd siis järgnes reaktsioon. Eile kilkas ta õhinal köögist:
‘Emme, tule tee pilti!’
Läksin. Fotokaga. Reeglina on siis alati midagi põnevat ka yles võtta, kui ta juba ise kutsub. Oligi. Ta istus koeraga koos köögilaua taga ja oli söönud poole saia jagu viile seest tyhjaks. Korralik lapsevanem oleks tõenäoliselt toiduraiskamise ja sonkimise pärast oma võsukest korrale kutsunud. Ma ei jõudud seda teha. Poiss ulatas mulle yhe sisutu viilu ja teatas säravate silmade välkudes:
‘Tannu tegi emmele sõrmuse. Emme sõrmus läks prygikastist. Tannu tegi emmele uue.’
Ei tea, kust need ideed siis nyyd nii äkki tulevad. Kas ikka ta omast peast, ikkagi suur vend nyyd. Või äkki jagab pisike vanamees talle käsklusi?
Võta siis kinni. Iga juhul kui elamist ei ähvarda uputus (vetsupaberirulli riputasin igal juhul pärast kolmanda rulli pottiuputamist juba lae alla, ise ka ei saa enam kätte) või tulekahju, olen ma rahumeelselt põnevil ja hoian fotoka ligi. Söödud hambapastad, põrandapesuks kasutatavad hambaharjad, kraanist alla kallatud peened shampoonid-dushigeelid on kogu nalja 100-ga väärt. Tõsine segasumma-värk 😀
Ehh, tore on tagasi olla! Ja teile kõigile kallid ja tänud olemasolemise eest! 🙂
23 thoughts on “Minu väike ISEtegija”
Lahedad juhtumised. Poisil ikka ideesid on 🙂 On ka mida väiksemale õpetada… juba ta sosistabki midagi vallatult vennale.. iccc mis sealt nüüd tuleb 😉
Vahvad olete! Kasvab üks andekas ja südamega noormees.
Nii lahe aeg on suurel pojal praegu-ideid on talle kõvasti antud:)
Minul nii sõrmus kui käekett pesuga kraanikaussi kaudnud,aga need jäid äravoolutoru käänu sisse,niiet ootasid mind seal kuni torumees toimetas:)
Tublid olete!
Lahe jutt! Sõrmuseid said siis ühe asemel ju lausa mitu. Ma arvan, et see saia tühjakssöömine oleks väärinud lausa videokaamerat. Olge sama humoorikad edasi.
Freddy.
Ega sinna enam palju aega ole, kui suurem ees ja väiksem järgi. Mine tea võibolla vastupidi. Olge tublid, rõõmsad ja terved.
Mirjum
Oi kui armas! Lugesin, ja pisar tuli põse pääle liigutusest! Lapsed on leidlikud. Meie aastane lapselaps jäi täna valamukapi ja seina vahele kinni – no tõsta või kogu köök torude ja juhtmetega tükkis ümber! Nii hea, et teil tilluga kõik korras on!
Nii tore on lugeda neid juhtumisi ja tegemisi. Sellistel hetkedel hakkab kahju, et ma selline ema olen, kes last korrale kustub, kui midagi sellist teha kavatseb. Peaks ka vist lahedaks emaks hakkama, ehk saab lõbusam 😉
Edu teile ja kahele vennakesele!
Tead, Jonassita, sisimas ma ju tahaksin teda korrale kutsuda. Sooviksin ka, et elamine läigiks ja lapsed oleksid viksid, aga hetkel löön käpad pysti ja vannun alla. Ja kui valida on, kas nutta vihast ja abitusest või itsitada paratamatuse yle, siis valin pigem viimase. Ja ma olen kogu aeg valmis veel hullemateks seiklusteks 😉
Oi Pisihaldjas ma tean, mida sa tunned, minu 2 aastane teeb ka terve päev igasugu tükke, ma ka vahest riidlen, aga vahest tuleb kohe naer peale. Aga õhtul kui mõlemad lapsed magavad siis kohe istun mõnda aega enda jaoks ja siis hakkan meisterdama või õppima! Jõudu teile pättuste tegemises! 🙂
😀 lõbus on teil! vennad on nii sarnased! 😉
Tore on su blogi lugeda, tore et oled tagasi ja veelgi toredam, et teil kõik kenasti on! Kallid sullegi ja olge ikka tublid ja rõõmsad!
nii armas jutt:) ja kiilakad kutid on mõlemad väga nunnud:D laste leidlikkust ei jõua küll kunagi ära imestada:) kahju, et nii suur osa sellest suureks kasvades ära kaob. vähemalt enamus inimestel:) -linca-
See viimane pilt on nii kihv…
"see on meie vaheline saladus, ära mitte kellegile räägi"
või
"Kuule, kas sa seda lugu tead"
Jõudu ja Päikest
Lahe kutt küll 🙂 eriti vahva soeng oli vahepeal. Ma ka mäletan aega kui ma endal tuka nulliga maha tõmbasin ja siis nagu pooltotakas suur tutt peas uhkelt lasteaias edasi pidin käima 🙂
viimane pilt on jah nii armas. Poisid kohe ühte moodi.
Parimate tervitustega
Mõnus lugemine! Ja kutil on kiftid ideed – eriti see vahepealne sonks, see oli vinge 😉
Oi-ooooi, vaata kes on koju pääsenud!!! =) Väike mehikene on juba päris suureks titaks kasvanud, südi sell!
Jõudu ja jaksu teile!
Tublid ja vahvad olete! Jõudu!
Oi kui tore on Sinu tegemistest jälle lugeda, just eelmisel nädalal otsisin Su blogi ülesse et näha, ka oled ka vahepeal midagi kirjutanud ja nüüd kohe 2 postitust. Tore, et poiss krutskeid teeb ja pisitita ilusasti kosub, jõudu Sulle!
supertrendikas reisisell sul:) pisike on veel üsna ufonaudi moodi – igaljuhul jube targa moega – küllap siin mingit salanõu jagatakse kuidas emmel tuju ülal hoida:)
Lahedad jutud Sul 🙂
Ja teil nii hilje see ISE, meie piiga juba kõik vigurid järgi proovinud. Ei jõua ülesse lugedagi, mis lae alla riputatud, et ei peaks iga päev uusi asju poest hankima ära hävitatute asemel 😛
Kõige tähtsamad, asjad – ukselingid, on ka lae all ja siis ei saa salaja pahandust tegema minna 😉
Jaksu Sulle 🙂
Väga mõnus ja positiivne lugemine 🙂
Tegelikult tahaks üht asja küsida, et mis kaaluga sul pisipõnn sündis ja kui palju kaalus haiglast välja tulles?
Hei! Tore, et lõpuks ka blogisse jõudsid, 10 esimest päeva kodus oli vist harjumiseks uue olukorraga … Ja jätkuvalt on hea teada, et hetkel läheb hästi! Jõudu ikka!
Tänud teile! 🙂
Kylalisele, syndides oli 1700 gr (tegelikult 1400, peale tursete alanemist) ja haiglast välja saades 2500gr 🙂