Yks käsitöövaba jutt…

See on yks käsitöövaba jutt suurest pisikesest isetegemisest.

Alustan vabandusega paljude ees, kelle soove ma sel aastal enam täita ei jõua. Eelkõige puudutab see kõiki päkakastide tellijaid. Muud särgid-värgid pyyan siiski jõudumööda ära teha kui vähegi jaksan ja suudan ja saan. Loodan sydamest, et keegi pikalt mu peale pahane pole.

Ja teiseks soovin tänada kõiki teid, kes te nii minu eelmise postituse kui chenet’i 21.novembri postituse peale mulle kõike head soovisite.

Kui ma eelmises postituses, möödunud esmaspäeval, muretsesin seepärast, et mu pisike kõhupoiss ei tahtvat kasvada (arst saatis vastava diagnoosiga mind haiglasse uuringutele ja päevastatsi tilguti alla) ja ainus, mille yle ma ise kurta saanud oleks, olid õhtuti paistes jalad… Aga mul oli kiirekiire, sest ma olin pääsenud Mustika Keskuse lastetoa sisustamise võistlusel taaskord finaali ja teha oli korraga nii palju. See aitas mõtteid kurvast elust eemal hoida ja ennast ilusate tegutsemiste taha peita. Teisipäeva õhtul värvisin veel Mustikas oma toa ust nii mõnusaks kollaseks ja piidad tegin magusalt oranzhiks ja öösel kodus värvisin hiigelsuurt rohelist lohet ja mitut muud asja. Ma arvasin, et mu jalad olid paistes vaid suurest koormusest, valedest asenditest ja magamatusest. Ja siis kolmapäeval, esimest korda haigla vastuvõttu ilmudes, selgus, et loote suurusest ja kasvamisest on kõigil hetkel kama, sest mu vererõhk oli yle igasuguste lubatud normide. Kohe pisteti mind suurest vastupuiklemisest hoolimata päriselt haiglasse ja kui saabusid kiirelt tehtud analyyside tulemused saabus ka karm reaalsus. ‘See rasedus tuleb lõpetada’ (ilge väljend mu meelest, kõlab nagu koera magamapanek vms) ytlesid kaks arstitädi justkui yhest suust endal sygavalt mornid näod peas. Yhesõnaga esmaspäeval võetud analyysid olid kõik eranditult ok ja kolmapäevaks oli mu vererõhk laes ja analyysid sellised, et hakka või surema. Samas enesetunne oli absoluutselt normaalne, isegi hea. Ma tahtsin koju oma haige lapse juurde ja Mustikasse oma tuppa tegutsema pääseda.

Teadmise juures, et rasedust oli vaid napp 32 nädalat arstide arvates (tegelikult 30) ja kui karjuvat vajadust pole kohe keisrit teha, siis hiljemalt reedeks on ikkagi kõik läbi, viis mu seisundisse, millest ma tegelikult hetkel alles vaikselt toibun. Kõik on siiani nagu halb unenägu… või noh, vähemalt yks igavesti segane unenägu. Soovin nii väga uskuda, et uni alles kestab ja selle lõpp on siiski parem kui algus. Kui selliste asjade peale isegi mõtted kunagi liiguvad, siis ega ju keegi reaalselt selliseid asju endale omaks kylge ei mõtle… jah, juhtub, aga kuskil kaugel, kellegi teisega…

Kaks päeva haiglas möödusid totaalses udus analyyside, tilgutite, vererõhuaparaadi tähe all lugedes tunde, et krampe ja valusid veel ei tuleks ja venitaks ikkagi reedesse välja kuidagigigigi. Ja reede hommikul oli yks helge hetk – enne kukke ja koitu ja arsti otsustavat visiiti otsustas poiss keisrikava ymber lykata ja andis märku, et ta tahab ikka ise tulla. Ise ta tuligi. Mõnusalt ja valusalt ja pikkamööda. Õhtuks jõudis ta õnnelikult õnnesärgis siia ilma kohale ja viidi kohe kiirkorras lastetuppa jälgimisele. Mina sain teda veel paar tundi hiljem korraks seal näha ja tunnikese olla ka omas palatis enne, kui mind sujuvalt kohutava valuga rinnus ja krampides intensiivi yle viidi ja sinna ma jäingi pikkadeks sombusteks päevadeks, mis minu mälus on kuidagi eriti udused ja hetkel ka yhtesulanud.

Pyhapäeva hommikul ei jaksanud pisipoiss enam ise hingata ja viidi Mustmäele lastehaiglasse reanimatsiooni, see oli minu jaoks ehk isegi yldse kõige raskem hetk siiani. Seal ta nyyd arstide hoole on. Mind lasti kyll nyyd koju, aga arvestades peadpööritavat vererõhku ja kogu muud ravi, mis alles jätkub ja veel väga pikalt, siis ajan end pysti vaid selleks, et Mustamäel last vaatamas käia ja varem väljakäidud veksleid täidan vaid väga ettevaatlikult ja aegamisi ja suuresti selleks, et raskel hetkel mõtteid paremasse kohta juhtida. Kuna jõuludeni on veel aega, siis jõuavad kõik need, kes minult midagi ootavad, ehk leida ka veel igaks juhuks mõned alternatiivid juhuks, kui ma kaduma peaksin, eks.

Kuigi selle aasta suurim ja ilusaim isetegemine on tehtud, mul on ikkagi pisike pojake, siis kuidagi pole see minu meelest veel valmis ja vormistatud, et võiks rõõmsalt hõisata nii nagu möödunud korral seda teha sain. Nyyd elame hetk korraga, tund korraga, päev korraga. Aga ikkagi helgema homse nimel. Ilma lootuseta poleks ju yldse millelgi mõtet.

Jõudu ja jaksu ja vahvaid jõuluettevalmistusi teile kõigile! 🙂

Jälgi mind Facebookis:

101 thoughts on “Yks käsitöövaba jutt…”

  1. Kalli kalli Sulle! 🙂
    Kosu ise ja las kosub see pisike ilmaime ka 🙂
    Tööd ei lõppe iial, las ootavad, kõik saavad aru asjast, Sina aga ära muretse peale iseenda tervise millegi eest. Sind on vaja rohkem kahel põnnil, kui neil, kelle tööd ootavad 🙂
    Kõik läheb hästi, jaksu Sulle :))

    Reply
  2. Kallis pisihaldjas! Küll kõik läheb hästi! Jõudu ja jaksu sulle! Unusta nüüd kõik muu ja mõtle ainult endale ja oma lastele!

    Reply
  3. Jõudu ja jaksu sulle ja su pisikesele. Tean mida sa tunned, omal see läbikogetud, kui kaksikutest üks teises linnas aparaatide all ja vaatama ka ei saa minna. Loodame parimat, ta on heades kätes. Ja ka nendest pisitilludest kasvavad õige ruttu suured mürakad ja keegi ei oska arvatagi et neil oli kunagi ilmaletulekuga nii kiire.

    Reply
  4. Kallis pisihaldjas!
    Praegu peaksid sa armastama kõige rohkem oma tillukest ja iseennast. Ära mõtle teiste peale, las praegu mõtlevad sinu peale heade soovidega teised.
    Küll näed, kõik läheb väga hästi. Tean seda kindlasti, sest olin ise palju aastaid tagasi samas seisus, aga nüüd on mu lapsuke ammugi täiskasvanud ja minuga ka kõik hästi. Ole tubli!

    Reply
  5. Nii, et siis ikkagi sedapidi…
    Ei oskagi muud soovida, kui et jaksu. Mida läheb nüüd vaja. Omal moel õpetavad sellised väikesed tegelased aega maha võtma ja kogu elu- olusse hoopis teistmoodi suhtuma.
    Meil saabus tegelane 31. nädalal. Haiglast välja saamiseks kulus 4 kuud. Ma usun raudselt, et te saate kiiremini järje peale.
    Ja nad on uskumatult vintsked, need väikesed sellid.

    Ps! Päikeselaste leheküljel infot hulganisti, ja pereklubi foorumis oma teema enneaegsetel.

    Reply
  6. Soovin Sulle palju optimismi, positiivseid mõtteid ja jõudu. Kujutan ette, kui raske Sul on olla, liiatigi, kui oma tervis veel korras pole.
    Gramm-grammi haaval kosub ka pojake ja varsti saate juba koos kodus olla!
    Kaitsku head inglid teid!
    Krentu

    Reply
  7. Sul pole praegu vaja teha muud, kui uskuda, loota ja armastada!
    Kui ma üle nelja aasta tagasi oma pisitütre esimesi minuteid ja tunde ja päevi ja kuid läbi elasin (tema otsustas maailma tulla 26. nädalal), käisin ma kodu ja haigla vahet ning loitsisin (see sõna vist iseloomustab seda tegevust kõige paremini): "Sa saad sellega hakkama, Sa oled tubli tüdruk, Sa oled samasugune tugev ja õnnelik tüdruk nagu Su ema, Sa tuled sellest kõigest läbi ja Sa elad pika õnneliku elu!" Mind ei huvitanud, kas inimesed, kes mu podinat kuulda võisid, vaatavad või mida nad mõtlevad. Ma tegin seda, mida mu süda käskis, uskusin sõna jõudu ja saatsin kogu oma jõu ja lootuse oma plikale. Ma ei tea, kas see aitas – igatahes on ta mul nüüd üle 4 aasta vana: igati lõbus ja terane tegelane.
    Unusta praegu oma lubadused, mis oled andnud teistele, see on sinu ja su pisikese aeg. Kui töötamine aitab Sul rahuneda või muul viisil lohutab, siis muidugi võid seda teha, aga mitte keegi ei pahanda, kui Sa tema kastikest või pluusikest hetkel teha ei jaksa või ka lihtsalt ei taha!
    Jõudu teie perele!

    Reply
  8. Kallis Pisihaldjas! Ma peaks vist ütlema, et ma tean, mis tähendab sündida 32. nädalal – ma nimelt tegin ise seda 🙂 Kuigi ju ei mäleta. Aga näe – kõik on ok – aega võttis, aga asja sai.
    Jõudu Sulle ja pisikesele põnnile! Ja tööasjade pärast muretse ainult selleks kui vaja mõtteid koraks mujale saada. Küll jõuad teha kastikesi ja pluuse ja kõike muudki! Praegu olete tähtsad Sina ja pisike põnn ja natuke suurem põnn ju ikka ka 🙂
    Kalli sulle! Ja saadan kõik oma head mõtted ja soovid teie poole teele!

    Reply
  9. Palju õnne sulle! Küll kõik korda saab. Mulle ütles üks teine ema sel suvel lastehaiglas, et täna ei oska meditsiin ainult lapsele hinge sisse puhuda. Kui see on olemas, siis kõik muu saab korda. Ja saigi.

    Reply
  10. Kuumad õnnitlused kogu perele! Mõtlen kogu südamega Teie peale. See pisike sell kosub peagi, varsti ta vaatab sulle oma rosina-silmadega otsa, naeratab ja tänab sind oma olemasoluga!

    Reply
  11. oh,Pisihaldjas… silm märg, mõtlen, et miks peavad looduse poolt lihtsatena-loogilistena plaanitud asjad vahel nii keeruliseks minema… Igatahes loodan, et edasi läheb kõik vaid paremuse poole ja saadan mõttes sulle ja pisikesele palju-palju armastust ja soojust!!! Ole tubli ja mõtle praegu vaid enese ja oma lähedaste peale, küll see muu ilmaelu ootab, eksole. Kallid siitpoolt!

    Reply
  12. Palju õnne Sulle, Pisihaldjas!
    Hoian ka pöialt, et kõik ilusti läheks. Pisikesed on tõesti vintsked ja vitaalsed.
    Jõudu kogu Su perele selleks raskeks ajaks!

    Reply
  13. Palju õnne sulle pisihaldjas! Usu kõik läheb hästi. Mustamäe lastehaiglas on Toredad ja asjalikud arstid. Tean seda. Olin seal ise pea kuu aega eelmisel aastal.
    Pisipõnnile kiiret kosumist ja peatset koju jõudmist.

    Reply
  14. Õnne poja sünni puhul! Tänapäeva meditsiin suudab korda saata imesid, usu, kõik läheb hästi! Olete mõlemad tublid ja saate ilusti hakkama, hoian teile pöialt! Aitäh, et kogu selles segaduses ja mures jaksasid meile rääkida, mis toimus, paljud mõtlesid Sulle ja muretsesid Sinu pärast.

    Reply
  15. Palju õnne Sulle ja kogu Teie perele. Palju jõudu ja tervist Teile, kosumist pisipojale. Kõik läheb hästi, lihtsalt peab minema. Päikest ja rõõmukilde Su päevadesse!

    Reply
  16. Kallis Pisihaldjas,
    Alustuseks palju õnne pisipoja puhul. Siis tahtsin öelda, et kallike tervene ise, rahulikult ja kui sina kosud kosub ka sinu väikemees, sest sina oled talle ju õige tähtsam inimene terves maailmas.
    Sa oled uskumatult tugev naine (respect!) ja usu, et nii tugevad naised saavad veel uskumatumalt tugevamaid poegasid 🙂
    Nagu ütles Karlson – rahu, ainult rahu 🙂
    Armastust sulle!

    Reply
  17. Palju õnne, lootust, usku ja armastust Sulle, pisipojale ja Su perele! Hoia ennast ja ära mõtle praegu tegemata töödele. Hoian pöialt!

    Reply
  18. Armas Eva!

    Pea vastu. Mina olin ka sama enneaegne lisaks igasugu muud hädad mida 4 aastat raviti. See muidugi ei tähenda midagi aga. Ma usun et kõik läheb kõige paremini, Sina aga ole rahulik nagu Karlsson ja pea vastu!

    Ann

    Reply
  19. Minugi poolt palju õnne, jõudu, armastust, usku ja lootust! Sa oled ise nii vapper olnud ja ega siis pisike kehvem ole, ta ikka oma vanemate jälgedes. Olge tublid ja vaprad ja peatset kojujõudmist!

    Reply
  20. Palju õnne ja jõudu kallis Pisihaldjas!Ka minul on oma pesamunaga veel selle aasta alguses olnud väga raskeid aegu,kuid kõik läheb paremuse poole ja selle nädala lõpus on ta mul juba aastane:)Kindlalt läheb ka Teil kõik ainult paremuse poole:)

    Reply
  21. Palju õnne pisipoja sünni puhul (ja vanemale vennale ka palju õnne;))! Viska aga kõik muud mõtted peast, mis töö, ega töö jänes pole, laps ikka kõige tähtsam:) Kindlasti saab pisikesega kõik korda, tal on ju nii tubli ja eriline emme:) Kiiret kosumist teile mõlemale!
    (henrietta)

    Reply
  22. Õnne ja rahu teile mõlemale!
    Tean, mida tunned, ise samasuguse "kriitilise" raseduse üle elanud, ainult et minu laps aidati ilmale 5 aastat tagasi,29-rasedusnädalal, 30 detsembri õhtul. Arstid tahtsid ka rahulikumalt uut aastat vastu võtta.Järgnevad päevad ja ööd tundusid kohutavalt pikalt, aga aeg paranda kõik haavad ja nüüd mul juba pea viiene plikatirts samavanadega võrdselt lasteaias rinda pistmas;)
    Rahu, õnne, armastust, teineteisehoidmist ja kaunist jõuludeaega!

    Reply
  23. suured õnnitlused ja kõige kõige paremad soovid ja mõtted teie kõigi suunas!!!!! kõik läheb hästi, küll näed!!!!! -linca-

    Reply
  24. Kullakallis Pisihaldjas!
    Palju õnne kõigepealt ja kindlasti läheb kõik hästi lihtsalt peab minema! 🙂
    Jõudu ja jaksu teile mõlemale!
    Kindlasti saavad kõik aru, kui sa ei jõua nende asju tehtud tähtajaks.
    Kalli,kalli!

    Reply
  25. Ma ei suuda kuidagi leida piisavalt tabavaid sõnu, et väljendada seda imelist tunnet, mida teie head soovid ja mõtted minus tekitavad. Aitäh teile kõigile!! Ma nutan, aga need on head ja ilusad ja kerged ja lohutavad ja jõuduandvad pisarad. Tänan teid!

    Reply
  26. Kallis Pisihaldjas! Saage ruttu terveks! Muud praegu öelda ei oskagi, sest arvutiekraan kisub kuidagi häguseks… Olen viimastel päevadel Isetegijas käinud põhimõtteliselt ainult selleks, et teie kohta uudiseid saada! Olen mõtetes Sinuga!

    Reply
  27. Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
    On ainult hetk, milles viibime praegu.
    Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
    Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.

    Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
    Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
    Elul on tung kanda edasi elu,
    jällegi Kronos et saaks mõne lelu.

    Ei ole möödund või tulevaid aegu.
    On ainult nüüd ja on ainult praegu.
    Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
    Ainuski silmapilk teisest ei kattu.

    Ei ole mõttetult elatud aegu.
    Mõte ei pruugigi selguda praegu.
    Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
    Parajal määral saab elu meil lõivuks.

    Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
    Alles jääb hetk, milles asume praegu.
    Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
    kui seda jäävust ka meeled ei taju.

    Ma ei tea kas see sind aitab… aga kui mul on raske või kellegi mulle asendamatu saatus väga hapra niidi otsas on rippunud… siis loen seda ja USUN, et kõik läheb nii nagu peab, et meist ei sõltugi nii palju kui saatusest, mis meile asju ise nii seab et kõik läheb nii nagu meile kõige parem on, isegi kui sel hetkel seda ei mõista… ja nüüd usun ka sinu eest.. et kõik läheb täpselt nii nagu sinule ja sinu lastele ja lähedastele kõige parem on.

    Reply
  28. Mina ühinen ka heade soovide saatjatega! Panen kohe silmad kinni kõvasti-kõvasti ja soovin südamest, et kosuksite! Kõik läheb hästi, usu!

    Mina olen ka hea näide enne õiget aega sündinust – sündisin 7.-ndal raseduskuul, kaaludes 1900 g ja olles 40 cm pikk. Nüüd olen peaaegu 28-aastane, kaalun OLULISELT rohkem ja olen peaaegu täiskasvanu mõõtu – pikkust on lisandunud tervelt 122 cm nende aastatega. Sinu pojal läheb veel paremini – tema kaalub 27-aasta pärast RAUDSELT rohkem kui 55 kilo ja on RAUDSELT pikem kui 162 cm 🙂

    Oled õnnelik inimene. Sul on niiiii imelised tööd ja nende järgi Sul kohe PEAB kõik hästi minema… PisiHALDJAS, nagu Sa meil oled! 🙂
    Palju palju jaksu! Hoian pöidlad pihus ja mõtlen Teile!

    Reply
  29. Kallis Pisihaldjas! Armas, et sa oma suure aastatööga õnnalikult maha said ja tundsid, kuidas ta tuleb. Pea vastu, usu, kõik läheb kõige paremini, arstid annavad kindlasti endast parima, mis suudavad. Ja meie oma suure, puhta mõttejõuga toetame pisipõnni ja sind samuti!
    Kallistan!

    Reply
  30. Palju õnne pojakese tuleku puhul! Ja Palju häid mõtteid ja soove. Usun, et mõtetel on jõud ja palju häid mõtteid suudab teha imesid! Kalli-kalli,
    /Mariiela

    Reply
  31. Kallis Pisihaldjas! See cheneti postitus pani südame kiiremini lööma ja oma murede kõrval jõudsin kümneid kordi päevas Sinule mõelda.
    Palju-palju õnne pisipoja sünni puhul, Sulle ja suurele vennale ka!
    Mina usun mõttejõusse ja inimeste headusse! Järelikult meie kõigi headel sõnadel peab olema suur energia, mis Sind lohutab ja jõudu annab raskusi ületada. Pilvede tagant on alati oodata päikest! Püüa olla ise rahulik ja siis läheb kõik hästi! Kalli-kalli!

    Reply
  32. Aitäh Sulle Pisihaldjas et meiega kõike seda jagad ja annad meile võimaluse Sulle ja Su perele kaasa elada!Palju õnne pisipoja sünni puhul,palju õnne suurele vennale ja Sulle kõike seda, mida Sa kõige rohkem igatsed ja ootad!

    Reply
  33. nagu gloriagi tahaks sind tänada usalduse eest isetegijate vastu – et sa meiega kõike seda jagad ja lased meil sulle toeks olla: ). Edu ja jõudu ja jaksu, oleme mõtetes sinu ja su pisikestega :).

    Reply
  34. Palju õnne pojakese sünni puhul!
    Unusta tegemata tööd ja tellimused, ole olemas nii enda kui laste jaoks, muu ei ole tähtis. Kindlasti läheb teil hästi. Lihtsalt peab minema. Ma küll ei ole Sinuga kunagi kohtunud, aga blogi vahendusel oled nii-nii tuttav, suur-suur kalli Sulle, hea ja armas Pisihaldjas!

    Reply
  35. hoiame samuti kogu perega sulle pöialt. ja pisike täditütar, kellel emmega kahepeale samuti blogi siin on ja kes usinasti sinu blogikandeid loeb, ütles ükspäev, et ta vaatab igal õhtul taevasse ja ootab et mõni täht kukuks. alguses ei saanud me kuidagi aru et miks? aga siis järsku taipas ema küsida, et soovida tahad midagi jah..:D? ja täditütar selle peale, et kõik ju soovivad Pisihaldjale head. tema tahab ka. (ja oli veel imestunud et kuidas siis teised seda teevad, soovida saab ju ainult siis kui tähed kukuvad:) )

    niiet juba tähedki on pisikese plika suurte silmade äreva pilkumise saatel sinu eest hoolitsema võlutud;)

    Reply
  36. kullakene, pidage nüüd kenasti vastu – kiiret kosumist Sulle ja Sinu tillukesele haldjapoisile !!! ja Sinu teisele pisikesele haldjale, kes veel ehk aru ei saa, mis toimub, pikk-pikk pai:)

    Reply
  37. Palju, palju õnne pisipoja puhul. Lugesin küll alles nüüd sellest? kuid ma imestan ,et sul on veel nii palju jõudu.. tean mis läbi elad. Saime meie terveks -saade ka teie. Suured ,suured kallid meie kõiki poolt siit.

    Reply
  38. Kui te vaid teaksite, kui liigutav on teada ja tunda, et sa pole maailmas yksinda oma mure ja hirmudega. Tänan teid, tänan teid niiiiiii väga kõige eest!
    Täna, poisi 9ndal elupäeval, sain ta esimest korda enda sylle. Pisike ja samas yyratusuur samm edasi 🙂

    Reply
  39. Alati ei lähe kõik nii nagu me paanime … Igatahes on sul esialgu hästi läinud, ise oled liikumas ja laps on arstide hoole all … Küllap varsti oled imikute ja vastsündinute osakonnas koos lapsega. Isetegijate tekid ootavad sind …
    Hetkel mõtle sellele, et oma tervis korda saada, saad oma lapsega koos olla kohe, kui ta reanimatsioonist ära saab 🙂 Jõudu ja kiiret kosumist!
    Kohtumiseni!

    Reply
  40. Täna hommikul mõtlesin Sinule,et kohe kui arvutisse saan-otsin mõne uudise Sinust ja mis ma näen(ei teagi kuidas see Sinu postitus mul kahe silma vahele jäi:)
    Igatahes,nii tore et tibu otsustas ise tulla ja palju-palju õnne teile…..las pisi nyyd kogub ja vudi ikka rõõmuga iga päev teda vaatama:)
    Päikest teile! Ja töö on praegu kyll viimane mille pärast sydant valutad!

    Reply
  41. praegu unusta ära teised… sina oled meid oma päkakastide ja kõikide muude toredustega nii palju rõõmustanud… las meie toetame nüüd sind: ) edu ja jaksu ja õnne. loodan kõike kõigekõige paremat ja ootan nagu ka kõik teised uudiseid sinust ja su imetoredast haldjapõnnist:) parim oled:)

    Reply
  42. Õnnesoovid parima isetegemise üle mis võimalik: ) ei ole suuremat rõõmu kui laps:) sellega võivad kaasneda ka suurimad mured… lapse elu eest kannaks ju iga kell rohkemgi hoolt kui enda oma eest – aga kõik läheb hästi!!! ma olen selles kindel. Soovin, et kõik läheks kõige kõige kõige paremini!

    Reply
  43. Küll võib inimese hing olla suur ja süda veel suurem. Ise sellises hullus olukorras, rõõm ja mure läbisegi, ja siis veel soovib teistele jõudu.

    Jõudu sulle ja pisikesele!
    Ma soovin teile tõesti kõige paremat!!!

    Reply
  44. oeh… sama mõte minu poolt – et mõelda sellises olukorras sedasi teiste peale…muretseda teistele antud lubaduste pärast… sa tõesti oled haldjas, lihtsalt parim!…Õnne ja jõudu!

    Reply
  45. oh… pole tükk aega isetegijas käinud ja esimene asi mis silma torkas oli jutt sinu isetegemisest: ) annan endagi õla sulle toeks! Oled supervapper! Jõudu!

    Reply
  46. sattusin minagi siia just pärast seda artiklit. oled parim ema keda üks laps endale tahta saaks! olge vaprad edasi! ja huviga jään ootama sinu armsaid jutukesi isetegemistest ja lihtsalt tegemistest: )

    Reply
  47. Õnne ja veelkord õnne sulle! super et sellise jõuga emasid leidub, just nii peakski.. et oma lapse nimel leiad ikka jõudu ja usku, isegi kui enda jaoks seda samal ajal ei jätku. Sest just siis annab laps sulle kõige ootamatumal hetkel jõu kordades suuremana tagasi – naeratusega, lehvitusega, esimese sammuna või esimese korrana kui ta sul näpu ümbert kinni haarab…

    Reply

Leave a comment