Kui ma milleski osav olen, siis keerulistes olukordades pinnaleujumises 😀 Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. No vähemalt lohutan ma end sellega. Ja kindlasti saan ka hakkama. Kuigi jah, eks nutt on parasjagu kurgus kyll hetkel. Väsimusest, soovist teha rohkem kui suudan ja saan ehk, murest ja hirmust oodatava lapse pärast, kes arstide arvates kasvada ei taha, kuigi nad ikka veel ei saa aru, et tähtaeg ongi 2 nädalat hiljem, kui nemad arvavad… igal juhul tahavad nad meid haiglasse päevastatsionaari kupatada. Ja siis olen ma veel mures kodus haige oleva lapse pärast, kes igatseb nii väga nende järele, keda tema kõrval enam ei ole. See, et ma õhtuti annan korraliku elevandi mõõdu on paistetustes välja on täiesti tyhine asi hetkel kõige muu kõrval.
Vaikus, mis vahepeal on tekkinud, on tegelikult vaid näiline. Poole päevast istun haiglas, poole Mustikas ja ylejäänud osa ööpäevast muudkui joonistan, joonistan, joonistan, värvin ja meisterdan ja leiutan. Et kurvad mõtted liiga ligi ei pääseks on muidugi hea end töösse uputada, aga kanyyl käpas värvida ja õmmelda pole just teab mis mõnus, aga saab hakkama. Täispurjes kõht jääb vaid istudes ja põlvili maas suuri asju värvides vahel väga ette 😀 Nii, et kuni me elame, elab ka me oma käte ja kindlasti ka peaga tehtud töö, eks?! 🙂
Varsti-varsti saan siis ka oma suure töötegemise tulemusi näidata, hetkel aga vaid nii palju, et eile helistas sõbranna:
‘Mis teed?’
‘Õmblen’
‘Mida?’
‘Kõrvitsat’
‘Miiiiiisasja.. ‘ venitas ta ilmselgelt segadusseaetuna
‘Jah, kõrvitsat õmblen’ vastan ma veel eriliselt lõbustatuna ja sellele järgneb vaid väga piiiikk vaikus 😀
Et siis sellised pilditud tegemised hetkel 😀
PS
justjust, kell 16:50, lõi siin allääres ette ilus ymmargune 50 000 vaatamist 😀
Tänan teid kõiki!
15 thoughts on “Kõrvitsat õmblen!”
Palun võta vastu – siin on killuke jõudu Sulle juurde, tubli inimene!
pai teile kolmele – ja võta nüüd natuke tempot maha, eks?:)
saage ruttu terveks ja pai-pai:)
Iga kord kui ma sinu tegemistest loen, veendun üha enam, et sa oled üliinimene. Kalli-kalli. Rasketes olukordades mõtlen mina alati nii, et kellelegi ei anta rohkem kui ta kanda suudab.Pea vastu! 🙂
Kaalli – kaalli! Joo tass pune teed kaneeliga ja usu, tuju läheb kindlasti paremaks. Tahad, saadan sulle? Teematerjali ma mõtlen.
Katsu ikka puhata! Ole tubli!
Küll sa oled tubli! Ja küll sa hakkama saad, aga ära selle meeletu ratta sees ennast ära unusta, ega endale liiga tee. Pea meeles, et abi on küsimise kaugusel. PS. Kell 18:30 olen mina su blogi 50166 külastaja (nii et 100 minutiga 166 külastajat – päris tihe liiklus või mis ;-))
Õnne blogile! Ilus number! Sinu blogi on alati nii tore lugeda.
Kiiret paranemist ja palju kallisid!
Jõudu ja jaksu ja mõnusat meelt! Mis ma muud ikka soovida oskan.
Palju kallisid ja vastupidavust sulle.
anpa
läed= käed
Niih, nüüd võtame kerge rätseppiste positsiooni. Kõhukese mahutame ka ilusti ära. Siis läed tõstame üles nagu Buddha. Mõlema käe nimetissõrmed ja pöidlad kokku ning teeme: "Hamm. Hamm-mm. Hamm-mm-mm."
Siis hingame sügavalt sisse…ja välja. Huhh.
Vahepeal võid sinna naba suunas sosistada, et Mull saadab soojad tervitused.
Siis, kui sa oled ennast mingi imenipiga püsti saanud, mine peegli ette, vaata peeglisse ja ütle kõva häälega:"Nüüd tüdruk, puhkame vähe."
😀
Ole tubli, saage kõik terveks!
tundub, et meil lapsed kuidagi ühel ajal siia ilma kipuvad 🙂 Kaaskõhukana tahaks muidugi täpsemalt teada, et mis ja kuidas sul praegu …
Kirjuta, kui viitsid kat@starline.ee
Katrin(Lilleküla kk)
Ma tean kui hirmus on, kui midagi viltu. Aga need pisikesed on väga vaprad ja vitaalsed, nii et usu mind, kõik saab korda.
Jõudu Sulle endale ka!
Tuhat kallistust.
Loodetavasti on haldjarahval rohkem teadmisi, oskusi ja võimeid, kuidas ka keerulisest olukorrast välja hõljuda.
Sellegipoolest, palju palju jõudu ja vastupidavust!