Horriti eri

Mitte väga ammu, no umbes siis, kui teine suurem laar neid vetsuukse-silte valmis sai, kirjutas mulle Laantelaps, et tal ka silte vaja. Ja mitte kahte vaid kolme, köögiuksele ka. Ja tegelaseks arvake ära kes? Mõistagi nende pere silmatera, Horrit, te ju kõik juba tunnete teda! 😀

Käsk kätte saadud, hakkasin ma igat uut pilti Horritist uurima suure huviga. Kaardistasin tema laigukesi ja joonistasin eest-tagant, paremalt-vasakult vaateid mitu head lehekylge täis. Siis alles julgesin ette võtta pisikesed puitplaadid ja neile jäädvustada kolmes versioonis Horriti. Värvimise ajaks kirjutasin iga laigu sisse tähekese, et mis värvi see ikka olema peab – noh, nagu mõnedel lastele värvimiseks mõeldud piltidel 😀

Ja siin siis mõnulev Horrit vannis varbavahesid puhastamas

häbelik Horrit potil asju ajamas

ja andunud Horrit perele syya valmistamas. Sygava armastuse ja heldumisega. Ehk terve majatäis Horritit 😀

Ja kuigi Horrit pole vist suurem asi keelenäitaja-koer, siis väljendamaks tema ylimat rahulolu oma elu ja perekonnaga pidin ma roosa keelekese talle ikka igal pool hammaste vahel välja meelitama. Efektimõttes, noh 😀

PS sildid on tegelikult kenalt kõik korrapärased ristkylikud, lihtsalt fotod on veieid kõverad. Ja mõõdud näivad siin ka ehk veidi eksitavalt kolossaalsed, tegelikkuses 13 x 8,5 cm 😀

Jälgi mind Facebookis:

17 thoughts on “Horriti eri”

  1. Eirit asjalik on see vanni-Horrit! Mulle tundub, et Horritist on saanud selline armas isetegija koerake 😉 Kõik elavad talle kaasa ja armastavad teda üksteise võidu!
    Ja need sildid on vinged! Kujutan ette, kuidas sa neid laigukesi kaardistasid 🙂

    Reply
  2. Jeerum kui nunnud sildid!!! Tundub, et Laantelapse peres on ka koerakultus, nagu meil oli kui oma Mandu võtsime. Me kinkisime õega vanematele jõuludeks savist setteri kuju, kes nüüd suures toas kapi otsas nina püsti valvata aitab! Oi ma igatsen seda põnni…

    Reply

Leave a comment